Tartumaa toidupiirkonna eestvedaja Kristiina Tammetsa sõnul tõestas maitsete aasta, et piirkonna toidukultuuril on nii majanduslik kui ka rahvusvaheline potentsiaal – üle 100 sündmusega programm ja aasta jooksul valminud retseptikogumik andsid tugeva tõuke kohalike toidutootjate nähtavusele ning seadsid sihiks Tartu ja Tartumaa kujundamise Euroopa toidupiirkonnaks.

- Tartumaa toidupiirkonna eestvedaja Kristiina Tammets.
- Foto: Silver Gutmann
Detsembriga lõppes Eesti maitsete aasta, mille keskmes oli Tartumaa toidupiirkond. Programmi „Maitseelamused Võrtsust Peipsini“ raames toimus maikuust detsembrini üle 100 turismi- ja toidusündmuse, mille elluviimisse panustasid kohalikud tootjad, toitlustajad, omavalitsused ja kogukonnad. Aasta kokkuvõtteks valmis Tartumaa kööki tutvustav mahukas retseptikogumik enam kui 100 retseptiga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sel nädalavahetusel, 15.–16. novembril, tutvustavad Tartumaa väiketootjad Tallinna Kultuurikatlas toimuval toidumaailma tippsündmusel „Maitsev Eesti“ tänavuse toidupiirkonna – Tartumaa – eripäraseid maitseid ja uuenduslikku toidukultuuri. Rikka toiduajaloo ja teaduspõhise innovatsiooniga Tartumaa varustab toorainetega ka Aasta Kokk 2025 ja Aasta Noorkokk 2025 võistlusi.
Möödunud nädalavahetusel tervitas tartlasi Suudlevate tudengite ette kaetud kohalikke maitseid täis toidulaud, mis tõi kohale sajad uudistajad.
Tuleva aasta toidupiirkonna tiitlit kannab Tartumaa. Jätkates Tartu 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna pärandit, loob maitsete aasta projekt Tartumaale võimaluse piirkonna tuntust veelgi tõsta ning tugevdada oma positsiooni kulinaaria ning toiduturismi valdkonnas.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.