Jaanuari alguses said sajad loomapidajad kirja Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA), et nende loomad on valitud 2026. aasta loomataudide seireprogrammi. Paljudel tekkis sellise teate peale kohe küsimus – miks just mina ja mida see minu jaoks tähendab?

- Veisekarju uuritakse üldjuhul iga nelja aasta järel.
- Foto: Liis Treimann
Loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul on seireprogrammides osalemine loomapidajale oma olemuselt kindlustus. See annab tõenduse, et loomad on terved ning annab võimaluse müüa loomi ja loomseid saadusi ilma piiranguteta, kaitstes seejuures ka inimese tervist, kelle toidulauale loomadelt pärinev liha või piim lõpuks jõuavad. Kindlustuseks on see ka neile, kes seekord uuringutes ei osale, sest tulemuste põhjal antakse hinnang Eesti loomade ja nende saaduste staatusele tervikuna.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.