Jaanuari alguses said sajad loomapidajad kirja Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA), et nende loomad on valitud 2026. aasta loomataudide seireprogrammi. Paljudel tekkis sellise teate peale kohe küsimus – miks just mina ja mida see minu jaoks tähendab?

- Veisekarju uuritakse üldjuhul iga nelja aasta järel.
- Foto: Liis Treimann
Loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul on seireprogrammides osalemine loomapidajale oma olemuselt kindlustus. See annab tõenduse, et loomad on terved ning annab võimaluse müüa loomi ja loomseid saadusi ilma piiranguteta, kaitstes seejuures ka inimese tervist, kelle toidulauale loomadelt pärinev liha või piim lõpuks jõuavad. Kindlustuseks on see ka neile, kes seekord uuringutes ei osale, sest tulemuste põhjal antakse hinnang Eesti loomade ja nende saaduste staatusele tervikuna.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.