Turbaliit: rekordimport päästis tehased, kuid 356% maksutõus teeb kodumaisest toidust luksuse

Mis ühendab kalureid, metsamehi ja turbatootjaid? Need on meie omamaistel ressurssidel põhinevad tegevusalad, millele riik on viimase 10-15 aasta jooksul järjest piiranguid peale pannud, vähendanud erinevate sammudega alal tegutsejate konkurentsivõimet ning tasapisi kustutanud tulevikulootusi.

Käesoleva aasta kolme esimese kvartali vihmarohke periood on lisaks põllumajandusele seadnud keerulisse olukorda ka turbatootjad. Olukord toob esile uued väljakutsed, millega ettevõtted peavad muutuvas kliimas üha enam kohanema.

Eesti turbatootmise tänavune hooaeg on kujunenud viimaste aastakümnete üheks kehvemaks. Pikalt kestnud vihmaperioodide tõttu on peaaegu lõpusirgele jõudnud hooajal suudetud Eestis toota vaid 25% tavapärasest. Tootjate sõnul paneb see surve alla Euroopa taimekasvatuse ja toidujulgeoleku.

13. juunil avati Pärnu külje all Nurme külas Eesti suurim turbasubstraatide tootmise tehas. ASB Greenworldi uus tootmine koondab endas kodumaise ressursi väärindamist, ekspordivõimekust ja piirkondlikku tööhõivet ning pälvis ka laiapõhjalist poliitilist ja majanduslikku tähelepanu – kohale tulid nii riigikogu liikmed, tööandjate keskliidu juht kui ka õigusvaldkonna tipud.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.