Turbaliit: rekordimport päästis tehased, kuid 356% maksutõus teeb kodumaisest toidust luksuse

Mis ühendab kalureid, metsamehi ja turbatootjaid? Need on meie omamaistel ressurssidel põhinevad tegevusalad, millele riik on viimase 10-15 aasta jooksul järjest piiranguid peale pannud, vähendanud erinevate sammudega alal tegutsejate konkurentsivõimet ning tasapisi kustutanud tulevikulootusi.

Käesoleva aasta kolme esimese kvartali vihmarohke periood on lisaks põllumajandusele seadnud keerulisse olukorda ka turbatootjad. Olukord toob esile uued väljakutsed, millega ettevõtted peavad muutuvas kliimas üha enam kohanema.

Eesti turbatootmise tänavune hooaeg on kujunenud viimaste aastakümnete üheks kehvemaks. Pikalt kestnud vihmaperioodide tõttu on peaaegu lõpusirgele jõudnud hooajal suudetud Eestis toota vaid 25% tavapärasest. Tootjate sõnul paneb see surve alla Euroopa taimekasvatuse ja toidujulgeoleku.

13. juunil avati Pärnu külje all Nurme külas Eesti suurim turbasubstraatide tootmise tehas. ASB Greenworldi uus tootmine koondab endas kodumaise ressursi väärindamist, ekspordivõimekust ja piirkondlikku tööhõivet ning pälvis ka laiapõhjalist poliitilist ja majanduslikku tähelepanu – kohale tulid nii riigikogu liikmed, tööandjate keskliidu juht kui ka õigusvaldkonna tipud.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.