Maarahvas pole rahul piirangute kehtestamise tavadega. Maarahva hinnangul kehtestatakse piiranguid nendega konsulteerimata ja tihtilugu jäävad läbirääkimised vaid näiliseks.

- Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv andmas üles maa- ja rannarahva pöördumist peaminister Kaja Kallasele.
- Foto: Toomas Kelt
Maa- ja rannarahva viis esindusorganisatsiooni andsid mai keskel peaministrile üle oma pöördumise, milles juhtisid tähelepanu looduskaitseliste piirangute liigsele kehtestamisele Eestis.
Seekordses "Kasvupinnase" saates räägivad pöördumisest ja muredest, mis ajendasid pöördumist koostama, kolme organisatsiooni juhid.
Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus toob esile, et kui nii jätkame, seame ohtu omamaise toidutootmise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Talupidajate keskliidu juhatuse liige Kerli Ats räägib haneliste heidutusest ja sellest, et sel kevadel pidid talupidajad ise käima põldudel kära tegemas.
Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv vahendab metsaomanike muret, et tihtilugu kehtestatakse piirangud igaks juhuks – kaitstav liik on kaitse alla võetud alalt juba kadunud või pole seda seal kunagi olnudki.
Ükski organisatsioon ei arva, et looduskaitse oleks väheoluline, kuid tihtilugu jäetakse piirangute kehtestamisel arvestamata nende majanduslik mõju.
Saatejuht on Toomas Kelt.
Saadet saab kuulata siit:
Maarahvas pole rahul piirangute kehtestamise tavadega
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.