Talivilja kiirest taastumisest ja arengust sõltub rahakoti paksus

Põllu lopsakam osa on töödeldud Albitiga, kontollriba mitte.  Foto: Eharik OÜ

Öeldakse, et üks pilt on parem kui sada sõna. Allolevad pildid on tehtud käesoleval kevadel mõni päev tagasi Rumeenia talinisu põllul. Seal on biostimulaator Albit muutunud populaarseks taimekasvatusvahendiks.

Aga tõestuseks, et ollakse õigel teel on mõni tootmiskatse ikka teretulnud.

Esimese pildi keskel olevat kontrollriba ümbritseb Albitiga töödeldud põld, kus preparaati kasutati pritsimisel 40 ml/ha kohta. Teisel pildil olevad taimed on samalt põllult. Suuremad on siis Albitiga töödeldud, väiksemad aga kontrollribalt.

Tuletan meelde, et 2015 aastal tegi ETKI oma katsepõllul talinisuga katse, mis Albitit kasutades andis pool tonni lisasaaki. See oli saadud kõrge saagikuse ja heade tingimuste juures. Mida raskemad on kasvutingimused seda suurem on Albiti mõju saagikusele.

Albitiga töödeldud põld versus kontrollriba  Foto: Arvi Villemson

Taim on nagu üks väikekeemiakombinaat, mille tegevust mõjutavad ja suunavad bakterid, mis asuvad taime juurtel. Fundamentaalsete teadusuuringute tulemusel on need bakterid kindlaks tehtud, neid kasvatatakse ja nendest valmistatakse toimeaine polübeeta-hüdroksüülõlihape. Kommertsnimega Albit.

Mis on Albiti edu põhjuseks:                                                                                                         Traditsiooniliste  pestitsiididepuuduseks on see, et nad ei suuda taimi kaitsta abiootiliste stresside eest (ökoloogilised tegurid). Kogu taimekaitse arsenal on suunatud võitlusele erinevate haiguste ja kahjuritega, mis hinnanguliselt suudavad mõjutada saagikust 15-30% ulatuses. Seejuures kõige suuremat mõju saagikuse suurusele osutavad erinevad stressid - põud, ekstremaalsed temperatuurid,  pestitsiidide poolt põhjustatud stress jne. Nende mõju võib olla 51–82% ulatuses (USA uurimus), mis ületab tunduvalt haiguste ja kahjurite poolt põhjustatud kahjud. Igasugune pestitsiididega taimede ravimine/kaitsmine avaldab kahjuks ka stressi tekitavat mõju taimele. Väheneb taimede fotosüntees ja kasv võib aeglustuda mõnest päevast kuni nädalani.

Albiti näol on tegemist uue põlvkonna biostimulandiga, mis tõstab taimede immuunsust ja stressitaluvust – suurendades seeläbi taimede saagikust. Seega mõjutades bakterite tegevust  võime me taastada ja kiirendada taimede arengut, mõjutada taimi selles segmendis, mis mõjutab nende arengut kõige rohkem. Preparaat mõjutab taimi läbi pinnase, juurestiku, kui ka lehtede - toimides nii antistressandi kui kasvustimulaatorina.  

Suurm taim on töödeldud Albitiga, väiksem on kontrollribalt  Foto: Arvi Villemson

Albit taastab loomuliku mikroobse olukorra taime juurtel, vähendab haigusttekitavate seente olemasolu juurtel (Fusarrium kuni 75%)  ja suurendab kasulike seente olemasolu juurtel (Gliocladium,  Trichoderma 20-150%).

SIIT

Mõju pinnase mikrofloorale.

Albit on võimeline elavdama ja stimuleerima pinnase mikrofloora arengut.

SIIT

Üks äärmiselt tore ja mönus Saaremaa põllumees Kaido Kirst ütleb Albiti möju kohta: „Kui juba silmaga näha on, siis ikka peab uskuma!“

Küsi lisainfot:

arvi.villemson@hotmail.com

www.albit.ee

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931