Kalle Kitse kasumlikkuse rekord viljelusvõistlusel 720 eurot hektari kohta – kuidas ta selle saavutas?

Kalle Kits saavutas 2019. aasta viljelusvõistlusel parima tulemuse kasumlikkuse arvestuses teraviljade seas. Tal on ette näidata ka häid tulemusi eelnevatest aastatest, kus ta on osalenud suviteravilja sortidega. Kasuminäitajad on ka eelnevatel võistlustel olnud head.

Kits on Valgamaa Põllumeeste Liidu juht. Omakandi meestel ja teistelgi kollegidel tasub tema tegemistel kindlasti silma peal hoida, sest toimetatakse ju sarnastes tingimustes.

Ei siin suurt saladust pole, aga kindel on see, et põllukultuuride kasvatamine on muutuste tuules. Kadunud on, või lähiajal kaotab, kehtivuse päris palju aktiivses kasutuses olevat põllul kasutatavat põllukeemiat. Mina ise olen kasutanud juba 2014. aastast innovatiivset preparaati Albit, mille positiivset mõju saagikusele olen adunud täies mahus alles viimasel ajal. Selle preparaadi toimeaine aitab fikseerida õhust lämmastikku, aitab muuta pinnases olevad toitained paremini omastatavaks ning suurendab taimede võimet neid toitaineid omastada. Seega on vähem kulutusi, kui osa toitu tuleb nii-öelda ilma rahata. Ja tundub, et muld on aastatega muutunud järjest viljakamaks. Albiti kasutamine on ka maha surunud haigust tekitavate patogeenide aktiivsuse, seega on ka haiguste surve väiksem; ka siin on kulud väiksemad. Selliselt ongi võimalik tõsta oma põldude kasumlikkust. Ma olen usaldanud siin teadlaste tööd, kes on selle preparaadi välja töötanud. Ja viljelusvõistluse kasumlikkuse arvestus aitas selle kasulikkuse ka arvudes välja tuua.

Tahaks rõhutada veelkord, et see, mis toimis põllul varasemalt, ei pruugi toimida enam tänasel päeval. Tasub usaldada uusi innovatiivseid lahendusi – eriti, kui sinu naabrimees on neid proovinud. Ega see Albit ka mingi väga uus lahendus ole, aga sama preparaat on aidanud naabreid teisteski riikides.

Mina kasutasin möödunud aastal Albitit nii seemnetöötlusel kui ka ühel korral pritsimissegus. Lisaks sellele hoidusin suurtest kuludest väetistele, nagu ma eelnevalt mainisin. Huvitav tähelepanek on seejuures see, et võistluspõld sai kannatada hanede tegevuse tulemusel, aga Albiti kasutamine lipulehe faasis koos fungitsiidiga aitas vältida fungitsiidi stressi ja see toimis kui kasvustimulaator. Seega haned said kõhu täis ja mina sain ootamatult hea saagi. Ei uskunudki algul, et põld taastub peale hanede külastust. Kõik minu kulutused olid tehtud arvestusega saada kaheksatonnine saak, aga sain üle kümne tonni. Muus osas oli kõik tavapärane agrotehnika.

Kui ennast kiita, siis sain ka 2017. aastal suvirapsiga esikoha viljelusvõistlusel, kus kasutasin samuti Albitit. Nii et kindlasti on see üks tegureid hea saagi saamisel.

Seega tahan öelda, et ei ole vaja teha ilmtingimata ülisuuri kulutusi, kui on võimalik innovatsiooni kasutades säästa. Kasumi saamise nimel me ju töötame.

Tegime selle intervjuu Kalle Kitsega, et tuua üks hea näide oskuslikust majandamisest ja anda ka teistele võimalus kasutada samu võtteid. Albiti kasutamise kulu oli Kalle Kitsel ainult veidi üle nelja euro hektari kohta.

Albiti kasutuspraktika on väga lihtne: suur efekt on selle lisamisel seemnetöötluse segusse – 100 milliliitrit ühe tonni seemne kohta ja soovituslik doos pritsimissegusse on 40 ml/ha kohta kaks korda. Seejuures taliviljadel on soovitav ikkagi teha kaks pritsimist- neist esimene ikka et taim kosuks talvest või näiteks peale hane kahjustusi. Kasutatakse ka ühekordset pritsimist lipulehe faasis tavaliselt suurendatud doosiga-90 ml/ha. Saagikuse tõusud on keskmiselt 500 kg/ha.

Muuseas ka Voore farmi Guinessi rekordi vääriline 6,8-tonnine rapsisaak saadi Albiti kaasabil ning 2016. aaasta viljelusvõistluse kasumlikkuse auhind läks Albiti kasutajale Martin Salule. Martin sai selle tulemuse rapsi põllul. Seega Albiti kasutajad on olnud edukad läbi aastate.

Uuri lisa meie kodulehelt: www.albit.ee ja külasta meie FB-lehte.

Arvi Villemson, tel. 51 64 640, e-post: [email protected].