Eestil on vaja kindlustada järelkasv
tuhandetele põllumajandusametnikele, rääkis põllumajandusminister Ester Tuiksoo
täna Räpinas toimunud põllumajandushariduse konverentsil „Elukestev õpe
maamajanduses”.
„Tuleb kindlustada järelkasv paarile tuhandele haldustöötajale, kes töötavad PRIA-s, Põllumajandusministeeriumis, Taimetoodangu Inspektsioonis, veterinaarametites ja maaparandusbüroodes. Samuti on vaja järelkasvu töötajatele teadus- ja haridusasutustes ning konsulentidele nõuandekeskutes," lausus Tuiksoo.
„Endiselt oleme küsimuse ees, kas tänane tasemekoolitus tagab haritud põllumeeste järelkasvu, sest viimastel aastatel on ülikooli ja kutseõppeasutuste lõpetajate arv kokku ainult 450 ringis. Samas on hinnatav see, et praegused lõpetajad on saanud hea väljaõppe ja paljud neist on kõrvuti lõputunnistusega välja teeninud ka kutsetunnistuse. Sellised noored on meie põllumeeste ridades eriti oodatud,” ütles Tuiksoo.
Tuiksoo keskendus oma kõnes ka elukestvale õppele, millest olulise osa moodustab tasemehariduse omandamine. „Kahjuks ei ole põllumajandus olnud viimase 10 aasta jooksul noorte poolt erialavalikul kuigi hinnatud valdkond. Hetkel näitab vastuvõtt majanduslikule kõrgharidusele tõusutrendi, mille üheks stiimuliks oli stipendiumite maksmine alates 2003. aastast,” ütles minister Tuiksoo.
Põllumajandusminister peatus oma ettekandes ka põllumajanduses valitseval tööhõive probleemil, kirjeldades hetkeolukorda järgmiselt: „Praegu on Eesti põllumajanduses hõivatud vähem kui 5% tööjõust. Juhte nendest on vähemalt 20 000. Kui lugeda inimese keskmiseks tööeaks 25 aastat, siis tuleks igal aastal valdkonna jaoks ette valmistada 1440 haritud noort inimest, seal hulgas 800 juhti.”
Seotud lood
Mikro- ja väikeettevõtete jaoks võib ootamatu rahavajadus tekkida igal hetkel, olgu selleks kiire vajadus varude täiendamiseks, ootamatud remondikulud või uus ärivõimalus.
Arvelduskrediit on loodud just selliste olukordade jaoks – see on kiire, paindlik ja kuluefektiivne lahendus, mis võimaldab ettevõtetel raha alati käepärast hoida.