Homme, 24. augustil, kogunevad Jäneda Põllutöökeskkooli vilistlased, endised ja praegused töötajad Jänedale, et tähistada kooli 95. aastapäeva.
Vaata ürituse päevakava
SIIT.
Eesti vanim põllumajanduslik keskeriõppeasutus Põhja-Eesti Põllutöökeskkool alustas tööd Tallinnas 16. oktoobril 1918. aastal ja toodi pärast maareformi jõudmist 1921. aastal Tallinnast Jänedale. Kogu Jäneda areng on seotud põllumeeste kooliga.
82 tegutsemisaasta jooksul on kool ettevalmistanud 2308 agronoomi (1918-2000), 51 piiritusemeistrit (1933-43) ja 298 maastikukujundajat (1981-99). Kool lõpetas oma tegevuse 2000.aastal. Tänasel päeval töötab endises koolihoones Maamajanduse Infokeskus, siin asub ka maaettevõtjaile tuntud projekteerimisfirma Agorek OÜ ja Jäneda Raamatupidamise ja Nõuandebüroo, samuti MTÜ Abiks Põllumehele, mis on ainus taasiseseisvumise algusest peale järjepidevalt tegutsenud põllumajanduslik nõuandeteenistus Eestis.
Jänedal kooliharidust saanud agronoomi seas oli palju eesti avalikkusele tuntud nimesid, kes on juhtinud Eestimaa põllumajandust, tegelenud teadustööga ja teinud ilma teisteski eluvaldkondades, nagu näiteks Karl Viileberg, Helmut Raig, Artur Jaama, Ilmar Jürisson, Adolf Mölder, Karl Kaarli, Harald Männik, Ervin Talpsepp, Jüri Heinsoo, Lembit Länts, Arnold Sau, Ülo Läänemets, Alari Ainumäe, Ants Käärma, Endel Lilleorg jne.
Hea teada: heal koolil mitu nime
1918 – 1928 Põhja–Eesti põllutöökeskkool
1929 – 1938 Jäneda põllutöökeskkool
1938 – 1940 Jäneda põllunduskeskkool
1940 – 1941 Jäneda põllundustehnikum
1942 – 1944 Jäneda kõrgem põllunduskool
1944 – 1949 Jäneda põllundustehnikum
1949 – 1964 Jäneda põllumajandustehnikum
1964 – 1991 Jäneda sovhoostehnikum
1992 – 2000 Jäneda õppe– ja nõuandekeskus
Jäneda kooli on nimetatud ka presidentide kooliks, sest selle üks asutajaid ja kauaaegseid toetajaid oli Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts, kooli on lõpetanud ka endine president Arnold Rüütel.
Seotud lood
Möödunud reedel tähistas Eesti vanim põllumajandusharidust andnud kool, Jäneda Põllutöökeskkool, oma 95. juubelit.
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele