• 19.06.14, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskkonnasõbralikku ettevõtlusse läheb 137 mln eurot

Järgmise seitsme aasta jooksul investeeritakse Euroopa Liidu toel ligi 137 miljonit eurot ettevõtete säästlikumaks muutmisesse.
Ettevõtete keskkonnajalajälje vähendamine ja säästliku ressursikasutuse toetamine on järgmise eelarveperioodi jooksul üks mahukamaid investeeringuvaldkondi. Kavas on toetada selliseid investeeringuid, mis vähendavad toormaterjalide vajadust või energiatarvet ning hindamisi, mis näitavad, kas ja millist osa tööstusprotsessist saab parandada ja säästlikumaks muuta. Lisaks aidatakse ettevõtetel täita karmistuvaid keskkonnanõudeid, investeerides näiteks puhastustehnikasse.
Lisaks keskkonnaõbralikumale ettevõtlusele on alanud eelarveperioodi prioriteediks looduskaitse, kuhu investeeritakse lähima seitsme aasta jooksul 100 miljonit eurot. Eelkõige on fookus elupaikade taastamisel, liigikaitsel, kaitsealade eest hoolitsemisel, aga panustatakse ka jõgede olukorra parandamisse ning saastunud alade puhastamisse ja ohutuks tegemisse.
Uuel eelarveperioodil on endiselt tähtis ka kaasaegse veevärgi ja puhta joogivee taristu edasine arendamine. Eesmärk on, et 2014. aasta lõpuks oleks kõikide suurte linnade elanikel võimalik juua puhast kraanivett.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Euroopa Liidu toetustele lisanduvad veel ka keskkonnatasudest ja saastekvootidega kauplemisest saadavad rahad. Kokku investeeritakse keskkonnaga seotud tegevustesse järgmise seitsmeaastase perioodi jooksul üle miljardi euro.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele