Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
KEVILI tegi oma "panga"
KEVILI tegevjuhi Marek Linnutaja sõnul nõudis selline otsus kõva eeltööd, omajagu küpsust ja otsustusjulgust kõikidelt ühistu liikmetelt. „Selline asi on Eestis esmakordne, uurisime seda teemat enne pikalt nii konsulentidega kui juristidega. Samas USAs on see teema väga levinud,“ ütles Linnutaja.
Ta selgitas fondi toimimise põhimõtet: „Ühistu liikmed saavad ise otsustada, mida selle fondiga teha. Fond tekib nii, et üks osa müügist, näiteks üks euro vilja tonni kohta, suunatakse ringlusfondi. Fond tekitatakse käibevahendite jaoks ja osamaksed makstakse liikmetele välja viie aasta pärast. Ehk raha võetakse KEVILIle hoiule ning loomulikult makstakse liikmetele ka väike intress. Kui me müüme näiteks 100 000 tonni vilja ja saame 100 000 eurot käibevahenditeks, siis viie aasta peale on see pool miljonit eurot.“
Majandusteadlase Jaan Leetsare sõnul on ühistulise ühenduse majandustegevuse tarvis vajaliku kapitali saamiseks mitmeid võimalusi, ringlusfond on üks hea võimalus. „Sisuliselt on tegemist liikmetelt teatud perioodil kinnipeetava rahaga, mida hoitakse ühistus hoiul teatud aeg. Ringlusfond käivitub, kui ühistulise ühenduse üldkoosolek võtab vastu otsuse pidada igal aastal igalt liikmelt ringlusfondi tarbeks kinni mingi summa, näiteks mingi protsent kokkuostuhinnast. Sellisel juhul osalevad kõik ühistulise ühenduse liikmed proportsionaalselt oma panusele-suurusele organisatsiooni rahastamises,“ selgitas Leetsar.
Ta lisas, et mõned Eesti ühistud on kasutanud analoogilist võtet investeeringute jaoks kapitali kogumiseks. "Kui näiteks liikmetele väljamaksmisele kuuluvast toorpiima kokkuostuhinnast hoitakse ühistu kasuks kinni 0,05 eurot liitrilt, mis teeb 0,35-eurose piimahinna puhul ligikaudu 14%. Ühe 6000-liitrise väljalüpsiga lehma kohta jääb sel juhul ühistule investeeringuteks 30 eurot aastas. See raha ei lähe liikmele kaduma vaid selle võrra suureneb ühistus tema osamakse, mis talle hiljem tagasi makstakse," rääkis Leetsaar.
Ringlusfond sobib stabiilselt tegutsevatele ühistutele
Leetsar meenutas, et ringlusfondi ideed on nii mõnigi tootja arutanud. „Minu teada arutas ringlusfondi teemat peale KEVILI ka omal ajal üks Läänemaa lihaühistu. Sellel on nii plusse kui miinuseid ja kõik sõltub konkreetsest ühistust. Minu arvates sobib ringlusfond stabiilselt tegutsevatele ühistutele, kellel ei ole vaja teha suuri investeeringuid ja ennaktempos areneda,“ ütles Leetsar. USAs on nendeks reeglina väga vanad, üle 100 aasta vanused piimaühistud, tõi ta võrdluse.
Ühistu liikme osamakseid ja ringlusfondi võrreldes leidis Leetsaar, et kui osamaks on reeglina konstantne suurus, siis ringlusfondis on iga konkreetse ühistu liikme puhul võimalik rakendada proportsionaalsuse printsiipi. See on vajalik, kui ühistu liikmed on tuntavalt erinevate tootmismahtudega, näiteks üks liige kasvatab teravilja 50 hektaril ja teine 1000 hektaril. „Loomulikult on suurte liikmete jaoks ühistul kulutada rohkem muutuvkulusid ja ka teha püsikulutusi. Seega on õigustatud ka suurte liikmete proportsionaalne ringlusmakse, mis võib olla kordades erinev,“ on Leetsaar seisukohal.
Linnutaja sõnul on ühistud oma liikmete suhtes ausamad ja õiglasemad, eriti kui arvestada suuri ja väikeseid liikmeid - ühistu omanikke. „Ringlusfond võimaldab diferentseerida osamakseid, jättes igale liikmele alles ühe hääle ning kohelda kõiki liikmeid proportsionaalselt võrdselt. Kapitaliühingutes pole see aga reeglina võimalik,“ kommenteeris Linnutaja. „Ka piimatootjad saavad sama asja teha, pangu 1 eurosent liitri piima kohta ja tehku järgi,“ soovitas ta.
TASUB TEADA
Põllumeeste ühistu KEVILI
• KEVILI liikmeteks on 131 teravilja- ja rapsikasvatajat.
Hetkel kuum
• KEVILI peamisteks tegevusaladeks on :
- liikmete teravilja- ja rapsitoodangu turustamine;
- liikmete varustamine tootmissisenditega (seemned, väetised, taimekaitsevahendid, jm);
- turuinformatsiooni kogumine ja edastamine;
- teenuste vahendamine.
* 2013. aasta läks KEVILI ajalukku läbi aegade suurima investeeringu valmimisega - Roodeväljale, Sõmeru valda valmis ühise investeeringuna 8 miljonit EURi maksev teravilja terminal.
* 01.07.2012-31.12.2013 majandusaastal oli KEVILI müügitulu 74,5 mln eurot, müügitulust moodustas 39% teravilja, 27% rapsi ja 28% taimekaitsevahendite ja väetiste müük. KEVILI majandusaasta puhaskasumiks kujunes 1,3 mln eurot.
Seotud lood
Enimloetud
1
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
3
6
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele