Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kevili põllupäeval võrreldi nii sorte kui agrotehnikat

17. juunil toimus põllumeeste ühistu KEVILI põllupäev Puhja Ettevõttete OÜ maadel. Lisaks vaadati naabruses asuvaid Madis Ajaotsa hernepõlde.

Päeva alustati seminariga, kus räägiti ühistu liikmetele KEVILI siseuudistest ja anti ülevaade viljaturust üldisemalt. Kevili agronoom Alo Põldmaa andis ülevaate Puhja Ettevõttete põldudest, mis on muidu hea mullaga aga veidi põuakartlikud. Puhja Ettevõtted OÜ juht Anti Mets rääkis, et neil käib üks pidev katsetamine 800l hektaril põllumaal. „Alati on midagi, mis läheb veidi nihu ja uuel aastal proovime siis uutmoodi,“ naljatas Mets.

KEVILI põllupäevade juures oli huvitav see, et lisaks teravilja sordivõrdluskatsetele, mis oli rajatud talinisudega ’Ramiro’, ’Ada’ ja ’Skagen’, tehti ka agrotehnika katse. Talirapsipõldu oli külvatud Väderstadi, Horshi ja Great Plaini külvikutega ning muld oli haritud nii 10., 20. ja 30. sentimeetri sügavuselt. Tulemus aga näitas, et tärganud taimedel erilist suuruse ega küpsusastme vahet polnud, küll oli nähtav vahe juurestiku arengus.

Katsetati ka laia, 35 sentimeetrise reavahega nisukülvi sordiga ’Skagen’. Seal oli tulemuseks rohkem kõrvalharusid taimel ehk siis see tehnoloogia võimaldab vähendada külvisenormi isegi kuni 50%.

Anti Metsa põldude naabruses asuval Madis Ajaotsa hernepõllul tutvustas peremees oma hernesorte. Võrrelda sai kuut sorti herneid, kus varajased sordid olid juba täies õies. Madis Ajaotsa sõnul on hernes väga hea eelvili teraviljale. „Kindlasti on hernekasvatusel Eestis perspektiivi ja seda on järjest rohkem hakatud kasvatama, ta on hea kultuur asendamaks külvikorras suvirapsi. Samuti on seda soodne kasvatada, sest väetist kulub vähem,“ rääkis Ajaots.

Vaata fotosid põllupäevast:

21 pilti