AS Perevara koondab ettevõtte sajast töötajast seitsekümmend viis ja likvideerib neli piimafarmi viiest, kirjutab ajaleht Vooremaa.
1300 lüpsilehma ja umbes sama palju noorloomi on jaotatud viie piimafarmi vahel. Neist neli tegutseb Jõgeva vallas ning Perevara tütarettevõtte, osaühingu Põllurada farm asub Tabivere vallas.
Tänaseks on selge, et poole aasta jooksul likvideeritakse kõik Perevara hallatavad farmid peale Mõisamaal asuva lauda, kuhu jääb alles 220-pealine piimakari. Kuna laudad asuvad üksteisest kaugel, on ettevõtte kulutused tööjõule suured. Praeguste madalate kokkuostuhindade tõttu tuligi Perevara juhtkonnal võtta vastu ebapopulaarne otsus piimatootmisest pea täielikult loobuda ja koondada kolmveerand oma töötajaskonnast.
Otsus piimatootmisest loobuda sündis möödunud aasta lõpus. “Tegin 2015. aasta eelarvet ning see näitas, et olemasoleva karjaga oleksime aasta lõpetanud 600 000-eurose kahjumiga,” selgitas ettevõtte tegevjuht Alo Teder. Pärast sellise prognoosi saamist kutsuti 22. detsembril kokku erakorraline aktsionäride koosolek, kus otsustati, et hullema ärahoidmiseks ja kasumlikult edasi tegutsemiseks tuleb piimakarjast loobuda ning panna põhirõhk teravilja ja rapsi kasvatamisele.
Piimafarme hakatakse likvideerima järk-järgult. Esimene neist, Ellakveres asuv laut suletakse arvatavalt märtsis ning siis järjest iga kuu jooksul üks: aprillis Tabiveres töötav osaühingu Põllurada farm, mais Painkülas asuv Mammu farm ja viimaks Jõgeva aleviku laut. Jaanipäevaks peaks Perevara hallatavatest farmidest neli olema suletud ning tööd jätkab vaid Mõisamaa farm.
Seega ei koonda Perevara oma töötajaid päevapealt ning paljudele, kes veebruari keskel koondamisteated kätte saavad, jätkub tööd vähemalt juunikuuni. “Emotsionaalselt on need sammud rasked, aga põllumajandus on äri nagu iga teinegi ning kahjuks tuleb vahel teha ebapopulaarseid otsuseid,” lisas Teder.
Loe täismahus artiklit
SIIT.Seotud lood
Põllumajandusministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse reservist piimatootjatele täiendava siseriikliku erakorralise abi andmiseks rahalisi vahendeid 2 800 000 euro ulatuses.
Põlluvara ASi juhi Vello Teori sõnul mõjutavad Vene sanktsioonid kõige rohkem lüli viimast otsa – lehmi, sigu ja lüpsjaid. Poliitikud ja ettevõtjad elavad selle perioodi üle.
Peaministri visiidil Gruusias osales teiste ettevõtjate hulgas ka Saidafarmi juht Juhan Särgava, kes uuris, mis võimalused on seal meie piimatoodetele turu leidmiseks.
Jaapanis visiidil viibiva väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullingu sõnul on Eesti jõudnud lähedale võimalusele müüa osa juustutoodangust Jaapani turule.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele