Milline on mükotoksiinide roll rohusilo kvaliteedis?

Ilmad lähevad soojemaks ja päevad muutuvad järk-järgult pikemaks. Need on märgid sellest, et kevad on käes ja silohooaeg algab peatselt. Anu Ait OÜ taimekasvatuse tootejuht Juhan Oks kirjutab, mida silmas pidada, et saada kvaliteetne rohusilo.

Rohusilo on põhisööt, mida anname loomadele aasta ringselt. Tänu heintaimede kiirele kasvule on meil suvel külluslikult rohumassi, millest saame silo toota, ning õigeid võtteid kasutades, seda suhteliselt väikeste kuludega.

Silo tootes peame arvestama, et viimastel aastatel suurenenud piimatoodangust tingituna on toitainete tarve tohutult suurenenud aga veiste kuivaine söömus ja vatsa suurus on piiratud ehk pelgalt silo tootmisest ei piisa, vaid on vaja toota kõrge kvaliteediga silo.Millised on siis vajalikud protsessid kõrge kvaliteediga rohusilo tootmiseks?

Õige koristusaeg ja närvutamine – silo kuivaine sisaldus 30 – 45 % ;Mullasaaste minimeerimine (toortuhk alla 10%) – Saastumine suureneb madala kuivainega (<25%);Tallamine (> 250 kg/ m³) – Logistika ja tehnoloogia tuleb sobitada tallamistehnika suutlikkusega;Katmine – Võimalikult kiiresti, katta õhukindlalt kiledega ja fikseerida raskustega;Õiged silokindlustuslisandid – Bioloogiliste silokindlustuslisandite kasutamine on ohutum ja odavam alternatiiv hapete ja soolade kasutamisele. Tähtsaim ülesanne silo kääritamisel on pH langetamine, selleks tuleb kasutada piimhappebaktereid, sealjuures, kombinatsioon homo- ja heterofermentatiivsetest piimhappebakteritest ei garanteeri ainult head käärimist vaid ka paremat aeroobset stabiilsust. Kvaliteetse rohusilo konserveerimine on vajalik ka mahetootjatele, hea lahendus on bioloogiliste silokindlustuslisandite kasutamine.

Mükotoksiinid kui üks rohusilo kvaliteedi näitajatest

Rääkides mükotoksiinidest, ei ole olemas ohutut saastatuse astet ja mitmed nende omadused teevad mükotoksiini saaste probleemi lahendamise raskeks. Mõned sellised omadused on loetletud allpool:Keemiline stabiilsus ja vastupidavus füüsilistele mõjutustele – temperatuur, hoiustamine, granuleerimine või muu töötlemine ei hävita mükotoksiine;Söödas ebaühtlane jaotumine – mükotoksiinid esinevad tihti saastekolletena, mis raskendab keskmise proovi saamist;Suur hulk erinevaid mükotoksiine – on avastatud ja uuritud üle 400 erineva, söödaproovides määratakse tavaliselt ainult 2 – 7;Mitme mükotoksiini koostoime tekitab suuremaid kahjusid;Tavaanalüüsides avastamatute toksiinide esinemine - „maskeerunud mükotoksiinid“;Erinevad faktorid mõjutavad loomade reaktsiooni mükotoksiinidele (vanus, tõug, sugu, liik, viiruste või bakterite olemasolu keskkonnas, jne…)

Kuidas mükotoksiinidega seotud riski vähendada?

Põllul:

-          Õige viljavaheldus-          Seenhaigustele vastupidavamad kultuurid-          Väetiste kasutamine-          Seenhaiguste bioloogiline ja keemiline tõrje-          Niitmine õiges taime kasvufaasis (hallitusseente ja mükotoksiinide sisaldus tõuseb hilisemas kasvufaasis)Silo tegemise ajal:

-          Korralik hügieen (silo ei tohi olla saastunud mullaga, surnud loomadega, jne.)-          Õige silokindlustuslisandite valik ( heterofermentatiivsete piimhappebakterite poolt toodetud äädikhape pärsib aeroobses keskkonnas hallitusseente kasvu)-          Tallamine (silo tihedus vähemalt >250 kg/ m3)-          Silohoidla õhukindel katmineKuidas majandada siloga söötmise ajal ja kuidas silo hoiustada ning milliseid lahendusi pakub Anu Ait parema rohusilo kvaliteedi saamiseks ja kõrgemaks tootlikkuseks, saad lugeda nende kodulehelt.Loe pikemalt SIIT

Vaata ka videot toksiinisidujast SIIT

 Juhan OksAnu Ait OÜ