Margus Ameerikas: Nii nagu põld, vajaks ka mets väetamist

Üle poole Eesti territooriumist on kaetud metsaga. Kui põldudel peetakse ranget arvestust taimetoitainete bilansi kohta ning tehakse iga-aastased täpsed väetusplaanid, ikka taoliselt, et kasutatud toiteelemendi kogus võimalikult suure saagi juurdekasvu annaks ning midagi loodusesse ei leostuks, siis on ebaselge kuidas toimub taimede-puude toitumine metsas. Selle kohta puudub meil täpsem teave ning seda teemat peetakse Eestis ka tabuks.

Keeld ilma põhjenduseta

Milline mets siis on ikka kõige loodussõbralikum?

Maailmas levinud.

4000 miljardit tonni süsiniku on seotud mullas. Hea põllumajanduspraktika aitab hoida seda süsinikdioksiidina mullas ja kaitsta meie kliimat. Võrdluseks: 800 miljardit tonni süsiniku on atmosfääris ja 360 miljardit tonni puudes. 

Allikas: Global Soil Forum, Institute for Advanced Sustainability Studies (IASS)

Ka Eestis on tehtud metsa väetuskatseid.

Süsinik on suurima kogusega element, mida puud oma kasvuks vajavad. Kuna aga selle saab taimik fotosünteesi tarbeks õhust, siis tüüpiliseks taimetoiteelemendiks seda ei peeta.

Lämmastik on üks peamistest taimetoiteelementidest. Selle puudusel on puud kahvaturohelised ning juurdekasvud on väikesed.

Fosfor on vajalik puudele ainevahetuse ja energia fikseerimiseks ning selle kulu on tavaliselt 1/10 lämmastikust. Fosfori puudusel on puude okkad lühemad ja varisevad loomulikust varasemalt.

Kaaliumi puudus annab tunda eelkõige liivastel kergetel muldadel ning ka turvasmuldadel. Tüüpiline puuduse tunnuseks on vanemate okaste kollakas jume ja varasem langemine.

Mikroelementidest on metsas väga olulised boor ja raud. Boori puudusel ei moodusta kuused näiteks ühte kindlat ladvavõrset. Vase ja tsingi puudus võib ilmneda eelkõige turvasmuldadel.