• 28.02.17, 13:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Margus Ameerikas: Nii nagu põld, vajaks ka mets väetamist

Üle poole Eesti territooriumist on kaetud metsaga. Kui põldudel peetakse ranget arvestust taimetoitainete bilansi kohta ning tehakse iga-aastased täpsed väetusplaanid, ikka taoliselt, et kasutatud toiteelemendi kogus võimalikult suure saagi juurdekasvu annaks ning midagi loodusesse ei leostuks, siis on ebaselge kuidas toimub taimede-puude toitumine metsas. Selle kohta puudub meil täpsem teave ning seda teemat peetakse Eestis ka tabuks.
Margus Ameerikas: Nii nagu põld, vajaks ka mets väetamist
  • Margus Ameerikas: Nii nagu põld, vajaks ka mets väetamist
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Keeld ilma põhjenduseta

Artikkel jätkub pärast reklaami

Artikkel jätkub pärast reklaami

Artikkel jätkub pärast reklaami

HEA TEADA
4000 miljardit tonni süsiniku on seotud mullas. Hea põllumajanduspraktika aitab hoida seda süsinikdioksiidina mullas ja kaitsta meie kliimat. Võrdluseks: 800 miljardit tonni süsiniku on atmosfääris ja 360 miljardit tonni puudes. 
Allikas: Global Soil Forum, Institute for Advanced Sustainability Studies (IASS)
Ka Eestis on tehtud metsa väetuskatseid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

MIDA METS VAJAB
Süsinik on suurima kogusega element, mida puud oma kasvuks vajavad. Kuna aga selle saab taimik fotosünteesi tarbeks õhust, siis tüüpiliseks taimetoiteelemendiks seda ei peeta.
Lämmastik on üks peamistest taimetoiteelementidest. Selle puudusel on puud kahvaturohelised ning juurdekasvud on väikesed.
Fosfor on vajalik puudele ainevahetuse ja energia fikseerimiseks ning selle kulu on tavaliselt 1/10 lämmastikust. Fosfori puudusel on puude okkad lühemad ja varisevad loomulikust varasemalt.
Kaaliumi puudus annab tunda eelkõige liivastel kergetel muldadel ning ka turvasmuldadel. Tüüpiline puuduse tunnuseks on vanemate okaste kollakas jume ja varasem langemine.
Mikroelementidest on metsas väga olulised boor ja raud. Boori puudusel ei moodusta kuused näiteks ühte kindlat ladvavõrset. Vase ja tsingi puudus võib ilmneda eelkõige turvasmuldadel.

Seotud lood

Uudised
  • 29.03.17, 08:20
Professor: uue metsaseadusega kaasnev paanika on valdkonnaga seotud inimestele mõistetamatu
Nõukogude aja lõpus oli Eesti metsade kogutagavara 260 miljonit tihumeetrit, kuid tänaseks on meil metsades juba 483 miljonit tihumeetrit puitu. Metsaseaduses kavandatud muudatused on tingitud eelkõige metsa enda seisundist, mitte metsaomanike või metsatöösturite huvist.
Uudised
  • 03.04.17, 12:11
Metsanduse visioonikonverents toob kokku metsarahva
Visioonikonverents toob kokku metsarahva, et ühiselt järgmisteks aastakümneteks sihte seada. Milliseid teadmisi ja oskusi vajab tööstus, kuidas kohaneb uute vooludega haridus ja milliseid otsuseid peame täna vastu võtma, et tagada metsasektori edukus ka 20 aasta pärast?
Uudised
  • 03.03.17, 08:30
ERIARVAMUS: Metsapoliitika ei arvesta turismisektori vajadustega
Eesti turismiettevõtjad saatsid jaanuari kuu viimastel päevadel riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministrile pöördumise, kus nad avaldasid oma rahulolematust kehtiva metsapoliitka suhtes.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele