Jürjens: digitaliseerimine päästaks Eesti väiketalupidamise hääbumisest

Hurmi Jürjensi kinnitusel on põllumajandus mitmete Euroopa riikide eri sektorites pea täielikult automatiseeritud. “Kui ka mitmed Eesti suurtootjad on soetanud kaasaegse tehnika, siis üle 90 protsendi põllumajandustootjatest on väikesed ning pigem mahajäänud. Kuna maal jääb töökäsi järjest vähemaks, siis võiks Eesti riik suunata väiketalunikele senisest enam põllumajanduse automatiseerimise ja tänapäevastamise abimeetmeid,” rääkis Jürjens.

Jürjensi kinnitusel saab suure osa ajamahukast ja rutiinsest põlluharimisest viia arvutijuhtimisele ning tänapäevane põllutehnika liigub uusimate tehnoloogiate ja GPS-signaali järgi põllul vastavalt programmile.

“Teine tulevikulahendus on täppisviljelus – näiteks mobiilsete sensorite abil on võimalik mõõta mulla või õhu niiskust, temperatuuri ja ka toitainete taset. Saadud infot saab kasutada optimaalse külvikorra, väetamise, pritsimise ja viljavahelduse väljaselgitamiseks. Euroopas tehtud uuringud näitavad, et täppisviljeluse rakendamisega on võimalik väetise- ja herbitsiidikulusid kuni 80 protsenti kokku hoida,” rääkis Jürjens ja lisas, et samavõrra väheneb ka keskkonnamõju.

IT-eksperdi sõnul haritakse paljudes väiketaludes maad ikka veel “kõhutunde” järgi, aga moodsate meetodite kasutuselevõtuga võiks Eesti oma tootlikkuse ja efektiivsuse näitajatega suhteliselt kiiresti jõuda järele teistele Euroopa regiooni tänapäevase põllumajandusega riikidele.

“Ühest küljest võiks maaelu digitaliseerimist senisest enam toetada riik, teisalt saavad talupidajad ise ühistuid moodustades mitme peale moodsaid masinaid ja ka vajalikku tarkvara soetada. Praegu peab väiketalunik ise pidevalt tehnikaga põllul olema, aga kui tark masin teeb suure osa rutiinsest tööst tema eest ära, siis jääb rohkem aega ka kõrvaltegevusteks, tootearenduseks ning müügi edendamiseks,” rääkis Jürjens.

Hurmi Jürjensi sõnul on eelmise sajandi lõpul Eestis õitsenud väikepõllumajandus alla käinud. “Maal elades on tunnetatav, kuidas linnaelu ja Soome kõrgem palgatase rahvast ära meelitab. Ettevõtlikumad üritavad talumajapidamist jätkata, aga asjatundlikku abitööjõudu pole kuskilt võtta. Ka suurmajandites on töökäsi sageli puudu.”

Hurmi Jürjens on õppinud nii põllumajandust kui telekommunikatsiooni. Praegu tegeleb ta Ettevõtluskõrgkoolis Mainor veebitehnoloogiate õppeprogrammi juhtimise ja tootmisettevõtete digitaliseerimise nõustamisega.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) uuringute kohaselt on ajavahemikul 1950-2010 vähenenud põllumajanduses hõivatud töötajate arv arengumaades 81 protsendilt 48,2%-ni ja heaoluriikides 35 protsendilt 4,2%-ni.