Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik arutelu keskendub täna Riigikontrolli kontrolliaruandele „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“.

- Erikomisjon arutab avalikul istungil põhjavee kaitsmist
- Foto: Postimees/Scanpix
Erikomisjoni esimehe Aivar Sõerdi sõnul on põhjavesi suur ja oluline loodusressurss. „Põhjavett on meil rohkem, kui seda tarbitakse, samas on Eestis piirkondi, kus põhjavee seisund pole hea,“ märkis esimees. „87 protsenti Eesti inimestest saab joogivee ühisveevärgi kaudu, aga ülejäänud umbes 200 000 inimest, kelle majapidamised pole ühisveevärgiga ühendatud ja tarbivad kaevuvett, on enam mõjutatud põhjavee seisundist,“ lisas Sõerd.
Riigikontroll auditeeris, kas riigi tegevused põhjavee saastamise või raiskamise takistamiseks tagavad ohutu joogivee ning põhjaveest sõltuvate jõgede, järvede ja soode säilimise.
„Soovime keskkonnaministrilt ja maaeluministrilt kuulda, kas põlevkivi kaevandamise, põllumajanduse, reoveekäitluse ja vee ammutamise mõju põhjaveele suudetakse piisavalt ohjeldada,“ märkis Sõerd. „Samuti seda, kas riigi poolt on tagatud täpne ülevaade põhjaveevarudest ja tarbimisest, ning kas on tagatud, et vett ei tarbitaks rohkem, kui on vaja põhjavee hea seisundi säilitamiseks intensiivsema kasutusega piirkondades,“ ütles esimees.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sõerd lisas, et samuti soovitakse teada, kas põllumajanduses on järelevalve piisav, et vältida põhjavee kahjustamist väetiste ja taimekaitsevahenditega.
Istungile on kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler, maaeluminister Tarmo Tamm ning Keskkonnainspektsiooni ja Riigikontrolli esindajad.
Arutelu aluseks on Riigikontrolli kontrolliaruanne
„Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“.
Istung algab kell 13 ruumis L333. Istungist toimub
veebiülekanne.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.