Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hannes Prits: sõltume maailmaturu hindadest
Möödunud aastal varus Estover Piimatööstus ca 60 000 tonni toorpiima, keskmiseks hinnaks kujunes neil 335 eurot tonn.
„Hetkel on Eesti statistiline keskmine piimahind 296 eurot tonni kohta. Estover Piimatööstus maksab oma hankijatele sellest enam. Viimase kuu kuumade ilmade põhjusel on varutav piimakogus küll pisut vähenenud, ent suures plaanis ettevõtetele, kes maksavad piima eest korrektselt, turuhinna alusel või isegi enam, piima ikka jagub,“ rääkis piimahindadest ja -kogustest Estover Piimatööstus OÜ tegevjuht Hannes Prits.
Põud on tõstnud ja tõstmas oluliselt sööda hindu, kas see tõstab ka toorpiima hinda, ei taha Prits prognoosida. „Piima hinna ennustamine on tänamatu tegevus. Põud ei ole olnud üle-euroopaline, küll aga on valusalt puudutanud osasid Põhja-Euroopa ja ka Eesti piirkondi. Piima hind sõltub selgelt maailmaturust. Näeme, et tänane toorpiima hinnatase Eestis on veel selline, mis annab võimaluse vähemalt osade kaubagruppide lõikes teha ka eksportmüüke. Juhul kui kohapealne hind peaks aga tõusma, ilma, et toodete maailmaturu hinnad samuti kasvaksid, muutub ka eksport keeruliseks,“ selgitas ta.
Loe lisaks:
Maailmaturul toimuv paneb asjad paika
Küsimusele, et kui meie turule tuleb uus, ühistuline piimatööstus, mis on plaanis ehitada EPiimal Paidesse, kuidas see turgu muudab just toorpiima osas, vastas Hannes Prits, et hetkeseisuga on uuest, n-n ühistulisest tehasest jätkuvalt väga vähe teada ja mõnes osas on info olnud ka vastandlik. „Algselt jäi avalikust infost mulje, et tegemist on pigem Aasia turgudele suunatud tehasega, kui ajakirjanduse veergudel nimetati korduvalt võimalike strateegiliste investoritena Jaapani päritolu Marubeni kontserni, räägitud on ka võimalikust Hiina turust. Viimase info kohaselt on investoriks üllatuslikult aga hoopis Hollandi ettevõte Interfood Holding BV. Kõrvaltvaatajatena tundub, et projekti elluviimine on osutunud suhteliselt keeruliseks, hoolimata suurest riigi toetusest. Raske on uskuda, et kõik läbikäinud investorid on ühtviisi samast toodangust huvitatud, mis omakorda seab kahtluse alla selle, et kas toodangu suund on üleüldse lõplikult paika pandud? Sellest edasi sõltub aga ju kogu edasine tegevus – ehitus, seadmed-masinad jne.,“ rääkis Prits. „Ajakirjanduse vahendusel on räägitud bulk juustu (tükijuust) tootvast moodsast tehasest, mis soovib varuda pea poole Eesti toorpiimast. Baltikumi toorpiima turg on omavahel tihedalt seotud ja paljud tootjad varuvad toorpiima, lisaks oma koduturule ka mõnest teisest regiooni riigist. Näitena saab siin tuua kasvõi EPiima, kes teadaolevalt varub arvestatava osa piima Lätist. Selleks, et selline kogus piima, 1000 tonni päevas, kokku osta, tuleks see n-ö üle osta tänastelt varujatelt, kelleks on siis nii Eesti, Läti kui ka Leedu tootjad.“
TASUB TEADA
Maaeluministeeriumi ülevaade: Milline oli 2017. aasta Eesti piimaturul?
Sektor tuli 2017. aasta lõpuks välja keerulisest 2015. ja 2016. aasta turu madalseisust. Piimatööstuse müügitulu oli 2017. aastal 396 mln eurot ja kasvas 24%, eelkõige läbi ekspordikäibe suurenemise. Sektori kogukulud kasvasid 16% ning olid kokku 375 mln eurot. Kogukasum oli 21 mln eurot.
Piimatööstuse tööviljakus tegi läbi 88% tõusu ja oli ligi 28 600 euro suurune. Tootmise automatiseerimise investeeringutega on tõstetud efektiivsust, mille tulemusena tööviljakus kasvas. Investeeriti küll 8,7 mln eurot, aga seda oli varasemast 19% vähem ning investeerimismäär oli madalal tasemel. Jätkuvalt on piimatööstuse investeerimisvajadus tunduvalt suurem.
Toorpiima toodeti ligi 791 800 tonni, mida oli 1,1% rohkem kui eelneval aastal. Piimatooteid toodeti varutud toorpiimast 218 000 tonni ning toodete väärtuseks kujunes 356 mln eurot. Piimatoodete väärtus kasvas 22%.
Toorpiima tonni keskmine kokkuostuhind oli 2017. aastal 326,8 eurot, mis oli 2016. aastaga võrreldes 38% kõrgem. Toorpiima väljavedu suurenes 21% ja oli 36 mln euro suurune, samas piimatoodete ekspordi käive kokku oli 180 mln eurot ja kasvas 31%. Piimatooteid imporditi 67 mln euro väärtuses ning impordi käive kasvas 29%.
Üldise trendina on kasvanud või ja loomsete rasvade populaarsus toiduvalmistamisel. Eestis oli septembris lühiajaliselt või defitsiit mõningates kauplustes. Tarbimise kasvu ja väikeste laovarude tõttu tegi või jaehind piimatoodete hulgas läbi ka suurima hinnatõusu. Kallinesid kõikide teiste piimatoodete jaehinnad. Hinnatõus tulenes nii tooraine kallinemisest kui ka üldisest töötajate palgasurvest.
Veterinaar- ja Tolliameti jaoks avamist ootavad prioriteetsed piimatoodete eksporditurud on lähiajal Alžeeria, Vietnam, Filipiinid, Mehhiko ja Indoneesia.
Allikas: www.agri.ee
Prits lisas, et bulk juustul on selge maailmaturu hind. Isegi kui Baltikumi mõistes suurtootmine tähendaks konkurentsivõimelisemat hinda, siis kujuneks piimahind, mida on võimalik maksta, ikkagi maailmaturul. „Kas sellisena kujunev piimahind ikkagi ületab alati kohalikku turuhinda, on küsitav. Väga keeruline on näha, kuidas saaks toimuda nii suur muutus Baltikumi toorpiima turul. Ettevaatlikuks teeb ka Läti n-n ühistuliste piimatööstuste kogemus, millised tänaseks on mitu korda omanikku vahetanud,“ lisas ta.
Estoveri Piimatööstuse juht kinnitab, et Estover on alati varunud tootmiseks piima Eestist ning on oma tarnijatele kindel nii täna kui ka tulevikus.
Korralik käibekasv
2017. aasta käibeks kujunes Estover Piimatööstusel 27,6 miljonit eurot, mis on 5 miljonit suurem kui 2016. aastal. Hannes Pritsi sõnu on edu taga piimatoodete hinnataseme tõus. Tema sõnul piimatoodete hinnatase möödunud aastal kasvas, võrreldes eelneva aastaga mil turud olid üldises madalseisus. Samas polnud see muutus võrdeline piimahinna tõusuga.
„2016. aastaga võrreldes õnnestus meil aga oluliselt suurendada kodujuustu ja toorjuustu müüki, samas kui juustu müük oli stabiilne,“ täpsustas ta.Kodujuustu müügile aitas kaasa tehtud investeering, mille abil laiendati kodujuustu tootmist. Lisaks investeeriti möödunud aastal uue võitsehhi ehitusse. Tänavu ja ka järgmisel aastal plaanib ettevõte investeerida peamiselt eksportturgudele suunatud toodete tootmisvõimsuse suurendamisesse.
Eksportturgude kohta rääkis Hannes Prits, et nende olulisemateks turgudeks on lähiriigid - Soome, Läti ja Leedu. „Lõppenud majandusaastal panustasimegi oluliselt eksportturgude laiendamisesse, pidades läbirääkimisi mitmete suurte Euroopa klientidega. Käesoleval aastal on eksportturge juba ka lisandunud, näiteks Itaalia ja Poola.“
Hetkel kuum
Piimatööstuse kasumiks kujunes 2017. aastal 424 519 eurot, see oli samas väiksem 2016. aastast. Olulist mõju kasumile avaldasid nii kasvanud toorpiima hinnad, kui ka üldine kulude kasv, näiteks palkadele ja kütusele.
Loe lisaks:
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele