4. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selle nädala märksõnad:

- Nisuhinnad olid tõusmas, sest Argentinas oodatakse paduvihmasid ning USAd, Euroopa Liitu kui ma Musta mere piirkonda ähvardab külmem ilm.

- Euroopa Liidust sai detsembris esmakordselt 10 aasta jooksul teraviljade netoimportija. Nõudlus välismaalt on vähenenud, sest Venemaa pakub regioonile tugevat konkurentsi.

- Piimahinnad tõusid GDT oksjonil juba kolmandat korda järjest. Ka Euroopas on piimahinnad olnud tõusutrendis juba mitu kuud järjest.

- Naftahinnad taastusid, sest varud näitasid vähenemist ning Hiina ja USA kaubanduskõnelused edenevad. Kütuste hinnad odavnesid.

Ilmastik ja USA mõju pani nisuhinnad tõusma

Nisufutuuride hinnad olid USAs sellel nädalal tõusmas, sest oodatakse, et nõudlus USA teraviljade järele saab olema suur. Positiivselt mõjusid ka ilmastikuga seotud riskid, vahendab Reuters.

See aitas kallineda ka Euroopa hindadel. Toidunisu 2019. aasta märtsikuu futuur kallines 1,2 protsenti, 206,25 euroni, mis on kõrgeim tase alates 21. detsembrist. 2019. aasta detsembrikuu futuuri hind tõusis nädalaga aga 0,3 protsenti, 192,5 euroni.

Kauplemismahud olid küllaltki väiksed, sest paljud turuosalised on pärast uue aasta algust võtnud nädala vabaks.

Nimelt prognoositakse, et USA kasvupiirkondi tabab külm ilm ning Argentinas oodatakse paduvihmasid, mis paneb vilja kvaliteedi küsimärgi alla.

“Paljudes piirkondades maailmas on ilmastikuolud küllaltki kehvad. Külmemat ilma oodatakse nii Euroopa Liidus, USAs kui ka Musta mere piirkonnas,” ütles Briti põllumajandusfirma Gleadell.

Euroopa Liidust sai teraviljade netoimportija

Euroopa Liit importis detsembris rohkem teravilju kui eksportis, selgub neljapäeval avaldatud andmetest.

Detsembri keskpaigas sai Euroopa Liidust teraviljade netoimportija – viimati juhtus see lausa 10 aastat tagasi. Euroopa Liit on üks maailma suurimatest nisueksportijatest ning odra pakkujatest. Nõudlus ELi teraviljade järele on aga vähenenud, sest Venemaa pakub regioonile teravat konkurentsi.

Nisu väiksema pakkumise ja kõrgemate hindade tõttu on maisi söödanõudlus kasvanud, mis on omakorda suurendanud ELi sõltuvust nisuimpordist.

Sõltuvus Alžeeriast

Euroopa Liidu maisiimport ulatub sellel hooajal 11,3 miljoni tonnini, mida on 48 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Eelmisel hooajal tegi EL ka maisiimpordi rekordi.

Regiooni pehme nisu eksport ulatus sellel hooajal 30. detsembri seisuga 8 miljoni tonnini, mida on 27 protsenti vähem kui mullu. Odra eksport on langenud 2 protsenti, 2,6 miljoni tonnini.

EL on muutunud Prantsusmaa nisuekspordist Alžeeriasse rohkem sõltuvaks, sest näiteks Egiptus ostab eurooplaste käest viimasel ajal tunduvalt vähem. Alžeeriasse on läinud sellel hooajal lausa 39 protsenti kogu ELi nisuekspordist.

Piimahinnad jätkavad tõusu

Kolmapäeval toimus ka selle aasta esimene GlobalDairyTrade piimahindade oksjon, kus hinnad tõusid juba kolmandat oksjonit järjest, vahendab Reuters.

GDT hinnaindeks tõusis 2,8 protsenti ning keskmine müügihind oli 2986 dollarit tonnist. Eelmisel oksjonil, mis toimus detsembri keskpaigas, kallinesid hinnad 1,7 protsenti. Juulist kuni novembrini langesid hinnad tublisti, sest Uus-Meremaa toodang oli arvatust suurem.

Kooritud piima pulbri hind tõusis lausa 7,9 protsenti, täispiima pulber kallines 1,2 protsenti.

Ka Euroopas on hinnad olnud juba mitu kuud tõusuteel. Kooritud piima pulbri hind tõusis nädalaga 1,9 protsenti ja veebruarikuu futuur kauples reedeks juba 1844 eurol.

Septembri keskpaigas saavutatud põhjadega võrreldes on hinnad kallinenud juba 16 protsenti.

Teistest Euroopa toorainetest kallines rapsiseemnete hind 1,7 protsenti ning tonn maksab 366,5 eurot.

Maisi märtsikuu futuur kallines 0,8 protsenti, 181,25 euroni tonnist. Novembrikuu futuur kaupleb praegu 177 euro juures.

Suhkru hind odavnes nädalaga 2,1 protsenti ja tonn maksab 328,8 dollarit. “Peamised müüjad tunduvad olevat fondid ja spekulandid, see ei ole sugugi üllatus, arvestades seda, milline on makrokeskkond,” ütles investeerimisfirma Sucden Financiali kaupleja Nick Penney.

Turgude fookus oli energiahindade langusel, mis on etanooli konkurentsivõimet vähendanud. Spekuleeritakse, et tehased hakkavad selle tõttu biokütuse asemel uuesti suhkrut tootma.

Kakao hind langes 0,1 protsenti, 2375 dollarini tonnist. Kohvi tonnihind langes Londonis neljapäeval 1760 naelani.

Nafta hind taastus võimsalt

Nafta hind oli sellel nädalal tõusuteel, sest Hiina teatas, et peab USAga tariifide osas läbirääkimisi ning Hiina teenuste sektor oli detsembris laienemas. Tuga pakkusid ka märgid madalamast naftapakkumisest, vahendab Reuters.

OPEC vähendas detsembris tootmist ning Ameerika Petrooleumi Instituut teatas, et riigi naftavarud vähenesid 4,5 miljoni barreli võrra.

Brenti toornafta kallines nädalaga 8,3 protsenti ja WTI lisas 5,8 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 57,2 ja 48,1 dollarit.

Rotterdamis kaubeldava 95 bensiini hind tõusis 7,1 protsenti, 484,3 dollarini tonnist. Diislikütus kallines 6,2 protsenti ja kütteõli lisas 6,9 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 543 ja 528 dollarit. USAs kaubeldava maagaasi hind tõusis 4,8 protsenti, 3,20 dollarini.

Autor: Mait Kraun, kaasautor