Saaremaal püstitas Kõljala POÜ-le kuuluv holsteini tõugu lehm Mille EE14638725 uue Eesti rekordi 305 päeva laktatsiooni piimatoodangus. Märtsis 9-aastaseks saav Mille alustas neljandat laktatsiooni mullu 12. märtsil. Uus piimatoodangu rekord on 20 391 kg 3,24%-lise rasva- ja 3,19%-lise valgusisaldusega piima.

- Rekordlehm Mille on Eestis teine lehm, kelle laktatsiooni piimatoodang on ületanud 20 tonni. Üle 18 tonni on tootnud 51 lehma, neist neli on kuulunud Kõljala POÜ-le.
- Foto: ETKÜ
Ka rekordlehma varasemate laktatsioonide toodangud on muljetavaldavad – teisel laktatsioonil oli toodang üle 14 ja kolmandal laktatsioonil üle 17 tonni. Rekordlehm Mille kõrgeim päevalüps oli mullu mais 83,3 kg. Tipptoodangu saavutamist iseloomustab väga ühtlane laktatsioonikõver. Veel üheksandal laktatsiooni kuul ületas päevatoodang 50 kg.
Kõljala POÜ juhataja Tõnu Post märkis, et keskmiselt 60-70 kg päevalüpsiga neljanda laktatsiooni lehm on väga hea välimusega. Ta on kogu aeg olnud tippsöötmisgrupis ega ole saanud suures karjas eritähelepanu. Tõnu Postil on hea meel, et lehm on taas tiine ning seekord suguselekteeritud spermast, millega loodetakse järgmisel poegimisel saada lehmjärglane. Seni on kõik Mille vasikad olnud pullid.
Mille isa on Ameerika päritolu mustakirju holsteini pull Cricket. Ka emaisa (Melvin) ja ema-emaisa (Frello) on põhja ameerika päritolu. Jõudluskontrolli andmebaasist saab rekordlehma põlvnemises minna tagasi 9 põlvkonda ulatudes tagasi 1960-datesse.
Rekordlehm Mille on Eestis teine lehm, kelle laktatsiooni piimatoodang on ületanud 20 tonni. Üle 18 tonni on tootnud 51 lehma, neist neli on kuulunud Kõljala POÜ-le.
Kõljala POÜ on Eestis piimakuivaine toodangult lehma kohta absoluutselt parim. Mullu tootsid karja 651 lehma 12 582 kg piima ning 938 kg kuivainet, sealjuures piimavalgu sisaldus oli keskmiselt 3,63%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.