Aina rohkem põlde saab lubjatud

Kui põllusaak kipub hoolimata kõigist pingutustest kesiseks jääma, võib põhjuseks olla hoopis põllumuldade happesus ja vähene kaltsiumisisaldus, mida saaks lahendada põldude lupjamisega.

Aina rohkem põlde saab lubjatud.  Foto: Pixabay

Lupjamine on lubiväetise mulda viimine, millega vähendatakse mulla happesust ja parandatakse selle muid omadusi. Põldude lupjamist on Statistikaamet taimekasvatuse uuringu raames uurinud alates 2005. aastast. Eelmise aasta andmetel lubjati Eestis üle 22 tuhande hektari põllumajandusmaad, mis on 12% rohkem kui eelneval aastal. Tegemist on suurima väetatud pinnaga kogu uuringuperioodi jooksul.

Samas pole lupjamise pind siiski piisavalt suur, arvestades et Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) 2013.–2017. aasta andmetel oli happeliste (pH<6) põllumuldade osatähtsus nende poolt uuritud 550 tuhandel hektaril 36% ja uuritud osa moodustab ainult veidi üle poole kogu Eesti kasutatavast põllumajandusmaast.

PMK uuritud pindadest ligi 100 tuhandel hektaril oli mulla pH alla 5,5 ehk need pinnad vajaksid kindlasti lupjamist. Taimekasvuks optimaalne mulla pH jääb vahemikku 6-6,7.

Nagu lubjatud pind, nii on viimasel kuuel aastal pidevalt suurenenud ka kasutatud lubiväetiste kogus. Eelmisel aastal kasutati lupjamiseks kokku üle 73 tuhande tonni lubiväetist. See tähendab, et keskmiselt laotati hektarile 3,3 tonni väetist. Keskmised hektaril kasutatud kogused on viimastel aastatel kerges kasvutrendis, kuid ometi tunduvalt madalamad 10 aasta taguse ajaga võrreldes, kui hektari kohta kasutatud kogused ulatusid üle viie tonni.

Lubjatud pind ja kasutatud lubiväetise kogus hektarile.  Foto: Statistikaamet

Alates 2015. aastast uuritakse taimekasvatuse uuringus ka lupjamiseks kasutatud lubiväetiste liike ehk meliorante. Kõige rohkem kasutati eelmisel aastal lubjakivijahu ehk 38% kogukogusest. 28% kasutati tolmpõlevkivituhka, 13% tuhka ja alla kümne protsendi dolomiidijahu. Ülejäänud 14% olid muud meliorandid.

LOE LISAKS:

Miks lubjata, kas lubjata, millist toodet eelistada?

Kuigi soodsate tingimuste kokkulangemisel ja sobivate sortide kasvatamisel võib häid saake saada ka mittelubjatud pindadelt, sõltub mullaviljakus siiski lupjamisest ja seega on nii lubjatavate pindade kui ka kasutatavate lubiväetiste koguse suurenemine jätkusuutliku põllumajanduse jaoks väga oluline.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivanalüütik

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931