Tere piimatööstus on sisenemas Vietnami turule

Pärast 50 tonni lõssipulbri proovipartii saatmist Vietnami loodetakse mahtu suurendada ja liikuda ka määrdejuustude, või ja kõrgpastöriseeritud piima eksportimiseni.

Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse esimees Katre Kõvask peab Vietnami väga atraktiivseks sihtriigiks.  Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

“Vietnami turuga käisime esimest korda tutvumas aasta tagasi ning oli selge, et meie ettevõtte jaoks on tegu äärmiselt suure potentsiaaliga sihtturuga,” ütles Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse esimees Katre Kõvask. “Siiski peab aru saama, et Aasias võtab ärisuhete sõlmimine hoopis rohkem aega, kui näiteks Põhjamaades harjunud oleme. Tihti võib mööduda ka viis aastat, ilma et tehinguni jõutaks,” lisas ta.

Sihikul hulk huvitavaid riike

Pärast Venemaa turu sulgumist Eesti piimatööstuse ees ongi prioriteet olnud uute turgude leidmine ning siht Aasia. Piimatööstuse 2017. aasta ülevaates nimetati järgmiste sihtturgudena Alžeeriat, Vietnami, Filipiine, Mehhikot ja Indoneesiat.

“Vietnamis elab ligi 100 miljonit inimest, kellest umbes pooled on nooremad kui 35aastased. Neil on samuti kiiresti kasvav soov tarbida rohkem piimatooteid. See on meie jaoks jätkuvalt äärmiselt huvitav ja piisavalt avatud turg,” selgitas Kõvask.

Jaanus Murakas, E-Piima juhatuse esimees

Piimatoodete eksport on rohkem reguleeritud kui relvade puhul.

Pika säilivusajaga tooteid ekspordib Tere praegu ligi 20 riiki üle maailma, valdavalt Lõuna-Euroopasse, Põhja-Aafrikasse, Lähis-Idasse ja Aasiasse. Aasias muu hulgas ka Jaapanisse, kuhu nad alustasid uuesti lõssipulbri eksporti eelmise aasta sügisel ja on selle mahtu kvartalist kvartalisse kasvanud.

Aasia on keeruline turg

Toiduainetööstuse toodanguga Aasiasse sisenemine on karmim ja keerulisem kui Euroopa Liidu riikidesse. “Piimatoodete eksport on rohkem reguleeritud kui relvade puhul,” ütles E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas. “Kui on midagi, mida meil Euroopa Liidus ei nõuta, aga Hiinas nõutakse, siis see pole vabandus. Selle peale öeldakse, et minge siis müüge Euroopas,” lisas ta.

Tere AS on esimene Eesti piimatööstus, kes saatis oma proovipartii Vietnami ja sillutab nii teed Aasia turule.  Foto: Linda Eensaar

Seejuures ei saa eeldada, et erineva elatustasemega riikidesse nagu Vietnam või Jaapan oleks eksportima hakkamine lihtsam või keerulisem. “Väiksemad riigid jälgivad suurte riikide, nagu Hiina ja Jaapani, väljatöötatud regulatsioone. Vanasti küll Vietnam ei reguleerinud nende järgi ja Euroopa Liit oli automaatselt usaldusväärne partner. Nüüd on see kõik karmimaks muutunud,” ütles Murakas.

Avalik sektor sillutab teed ettevõtjatele

Toiduainete- ja sealhulgas piimatööstuse toodangu eksportimisele eelneb Aasias suurem ja pikaajalisem diplomaatiline töö kui mis tahes muude tööstuste puhul ning ilma selleta ei saa ettevõtjad iseseisvalt mitte mingil juhul turule siseneda. Diplomaatiline töö hõlmab riikide- ja ministeeriumitevahelisi kokkuleppeid, enne kui ettevõtjad saavad hakata endale partnereid otsima.

“Kõige suurem töö on sertifikaatide kooskõlastamisega. Need on kindlad dokumendivormid, millega kaup üldse liikuda saab. Kui need on pärast sisu ja sõnastuste kokkuleppimist valmist, siis on alles ettevõtetel see turg nii-öelda lahti,” rääkis veterinaar- ja toiduameti ekspordi peaspetsialist Marko Breivel.

Kuid see ei ole veel kõik – seejärel algabki töö registreerimise saanud ettevõtetel endal tolli- ja veterinaarbarjääridega. “Tehaste nõuetele vastavuse kontrollimine on alles kõige viimane etapp,” ütles Breivel.

Mitu riiki korraga töös

Teiste maailma piirkondadega areneb Eestil töö eksportimise alustamiseks samuti jõudsalt. “Mehhikoga läheb hästi. 2017. aastal alustasime läbirääkimistega. Lõpusirgele saime 23. aprillil 2018. Ettevõtetel on võimalus sinna minna. Alžeeria on natuke raskem partner. Sealne suhtlus kipub praegu olema ühepoolne. Oleme taotluse esitanud ja see protsess hõlmab kahepoolset protokolli allakirjutamist. Sellel teemal on meil lootust tänavu esimesel poolaastal kohtuda. Kui see protokoll on alla kirjutatud, siis saame asuda sertifikaatide koostamise juurde,” rääkis Breivel.

Kuigi Araabia ja Põhja-Aafrika riikidesse on keerulisem siseneda, siis aasta alguses sai Tere ASi Põlva tootmisüksus ka halal-sertifikaadi, mis võimaldas neil teha veebruaris esimese tehingu Saudi-Araabiaga. See avab ka loodetavasti järjepanu uusi Araabia riikide turge.

Kas targem oleks eksportida üheskoos?

Eelmisel nädalal rääkis Saaremaa Piimatööstusest lahkuv tippjuht Ülo Kivine intervjuus Äripäevale, et Eesti piimatööstuse suurim kasutamata võimalus peitub ekspordis ja täpsemalt paremas koostöös ekspordi vallas.

"Kui üks ettevõte sõidab kuhugi oma näidiskohvriga ja samas lennukis on teine ettevõte samuti oma kohvriga ning nad lähevad üksteise teadmata samasse riiki, võib-olla isegi sama kliendi juurde, siis see ei ole väga produktiivne. Miks mitte viiagi välja ja turundada ühtset Eesti brändi, mille alla Eesti tooted on kogunenud?" pakkus Kivine välja.

E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas ei pea seda kuigi teostatavaks toiduainete tootmise ja eksportimise põhjalike regulatsioonide pärast. "Sellisel juhul peaksid kõik ettevõtted ka täiesti ühtseid tooteid tegema, mis kõik vastaksid kindlatele riikide vahel kokku lepitud sertifikaatidele. Täna on ettevõtetel erinevad sertifitseerimise tasemed, rääkimata toodetest. Kaudset brändi võib teha, aga müüa nii ei saa," ütles ta.

Tema sõnul ei lähe ka ükski teine riik kuskile ühtse brändina. "Mõnes riigis viivad piima välja monopoolsed ettevõtted, näiteks Soomes Valio. See on justkui ühtne bränd nii-öelda, aga siiski ettevõttepõhine," lisas Murakas.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee