Autor: Põllumajandus.ee • 6. mai 2019

Just selliste probleemide lahendamiseks võeti Euroopa Liidus vastu direktiiv, millega keelustatakse 15 ebaausat kaubandustava.

Eesti jaekaubandus on viimasel paarikümnel aastal oluliselt kontsentreerunud, mis on viinud olukorrani, kus tarneahel ei ole tasakaalus ning pooled on läbirääkimistel ebavõrdses positsioonis, kirjutas maaeluministeeriumi põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Kaie Laaneväli-Vinokurov maaeluministeeriumi blogis.

Tugevam surub nõrgemale ebasoodsaid tingimusi peale

Laaneväli-Vinokurov ütles, et Eestis on tekkinud tasakaalustamatus, kus tugevama positsiooniga kaubanduspartner võib nõrgema positsiooniga poole suhtes kasutada tavasid või peale suruda lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning mille on ühepoolselt kehtestanud üks kaubanduspartner teise suhtes.

Eelmisel aastal tehtud uuringust selgus, et kõige probleemsemad on suurte toidutööstuse ettevõtete ja jaemüüjate suhted. "Peamiselt tõid ettevõtted esile leppetrahvide ebaproportsionaalsust võrreldes tekkinud kahjuga," selgitas Laaneväli-Vinokurov. "Lisaks toodi välja lepingutingimuste pealesurumist, lepingu sõlmimisega viivitamist ning lepingutingimustest mittekinnipidamist."

Laaneväli-Vinokurov kirjeldas, et ettevõtted on kogenud ka ähvardusi lõpetada ärisuhted või tooted sortimendist välja arvata, kui jaemüüja tingimusi ei täideta, ning karistamist, kui tootja kasutab oma õigusi. "Ette tuleb ka kaubaaluste ebakorrektset käitlemist ning arvete maksetähtaegade kehtestamist, mis ei võta arvesse kauba säilivusaega," ütles ta.

Üldise tendentsina selgus uuringust nn hirmufaktor, mille tõttu tootja pelgab ostjaga seotud probleeme avalikult tõstatada või oma õiguse rikkumisi vaidlustada, kuna kardab kaubanduslikku kättemaksu. Selle problemaatikaga on tegelenud Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid, mis jõudsid ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi asjus kokkuleppele selle aasta alguses. Direktiiviga kehtestatakse liidu tasandil ebaausate kaubandustavade vastase kaitse miinimumstandard.

Direktiiv kaitseb suurema ostja eest

Direktiivis võetakse arvesse tarnija ja ostja suhtelist suurust ning kaitstakse tarnijat temast suurema ostja eest. Nii on näiteks tarnija, kelle müügitulu on kuni 2 miljonit eurot, kaitstud ostja eest, kelle müügitulu on üle 2 miljoni euro.

"Kuigi ebaausad kaubandustavad on eriti kahjulikud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, on oluline kaitsta ka ettevõtjaid, kelle müügitulu ulatub 350 miljoni euroni. Seda selleks, et ei tekiks olukorda, kus selliste tavadega seotud kulude vältimiseks suunatakse need tarneahelas tagasi põllumajandustootjani," märkis Laaneväli-Vinokurov.

Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides keelustatakse 15 ebaausat kaubandustava, millest 9 kaubandustava on igal juhul ja alati keelatud ning 6 kaubandustava on keelatud juhul, kui nende suhtes on eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt tarnelepingus või järgnevas tarnija ja ostja vahelises lepingus kokku lepitud. Liikmesriikidel on oma territooriumil siiski õigus kehtestada rangemaid riigisiseseid norme, millega tagatakse ulatuslikum kaitse.

Direktiiv tuleb Eesti õigusraamistikku üle võtta hiljemalt 2021. aasta aprilliks ning seadusi hakatakse kohaldama hiljemalt 2021. aasta oktoobris.

Keelatud kaubandustavad

Edaspidi ei tohi ostja viivitada tasumisega üle 30 päeva, kui ta ostab tarnijalt riknevaid põllumajandustooteid või toidukaupu ehk selliseid põllumajandustooteid ja toidukaupu, mis oma olemuselt või töötlemisastmelt muutuvad 30 päeva jooksul pärast koristamist, tootmist või töötlemist müügikõlbmatuks. Muude põllumajandustoodete ja toidukaupade maksetähtajad ei tohi ületada 60 päeva. Lisaks ei tohi riknevate põllumajandustoodete ja toidukaupade tellimusi tühistada 30 päeva enne tarnekuupäeva.

Keelatud on muuta tarnelepinguid ühepoolselt ning nõuda makseid, mis ei ole seotud tarnija põllumajandustoodete või toidukaupade müügiga. Ostja ei tohi nõuda kompensatsiooni raiskuläinud põllumajandustoodete ja toidukaupade eest ega kliendikaebuste läbivaatamise eest, kui probleem ei ole tekkinud tarnija hooletuse või süü tõttu.

Ostja ei tohi teha järgmist: keelduda kirjalikult kinnitamist ostja ja tarnija vahelise tarnelepingu tingimusi; omandada ebaseaduslikult tarnija ärisaladust ning seda avalikustada või kasutada; ähvardada tarnijat kaubanduslike survemeetmetega, kui tarnija püüab ennast kaitsta.

Kaubandustavad, mis on lubatud ainult juhul, kui nende suhtes on eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud

Selliste kaubandustavade alla kuuluvad nn komisjonimüük ja erinevad tasud, nagu näiteks tasu ladustamise, sortimenti lisamise, väljapanemise, turustamise, reklaamimise, müügiala korrastamise või müügiedenduse allahindluse kulude eest. Juhul kui ostja ja tarnija on lepinguliselt nendes kuludes kokku leppinud, siis neid ebaausateks ei loeta. Kui ostja soovib lepinguliselt neid tasusid rakendada, siis kohustub ta tarnijale esitama kirjalikult hinnangulise maksumuse ühiku kohta või kogumaksumuse ning neid ka põhjendama.

Allikas: Maablogi