Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 11. juuni 2019

LandCredit AS annab laene metsa- ja põllumaa tagatisel. „Me alustasime oma aktiivset tegevust umbes aasta tagasi, aga turul oleme me läbi oma emaettevõtte olnud juba üle 24. aasta. Meie emaettevõtteks on Eesti üks suurimaid põllu- ja metsamaa haldajaid Vestman Energia,“ tutvustas infopäeval ettevõtet LandCrediti müügijuht Matis Kivila.

Ta rõhutas, et tegelikult on mets ja põld stabiilne vara ja hea tagatis, aga tihtipeale on maaomanikul finantseerimisvõimalusi vähevõitu või on seal mingisugused muud turutõrked ja neist põhjustest lähtuvalt saigi LandCredit loodud.

Kivila sõnul ei langenud põllumaa hind ka kriisiajal. „Viimastel aastatel on põllu- ja metsamaa müügitehingute arv pisut langenud. Selle põhjus on minu arvates see, et põllu- ja metsamaa hakkab koonduma suuremate tegijate kätte, kes seda enam ära ei müü ja sellega seoses näitab tehingute arv langust,“ selgitas Kivila.

Keskmine põllumaa hind jääb 3000 euro kanti ja kõrgeimad hinnad on näiteks Lääne-Viru, Jõgeva ja Viljandi maakonnas. „Kui põllumaa tuleb müüki, siis tihtipeale ei saa potentsiaalne ostja sobilikel tingimustel pangast laenu või ei saa ta seda nii kiirelt kui tarvis. Siin saame appi tulla just meie, olles paindlikud ja kiired ning meie plussiks on maa tegeliku hinna teadmine, mistõttu saame anda maa väärtusest kuni 80 protsenti laenu. Lisaks maa ostude rahastamisele aitame põllumeestel finantseerida hooajatöid, PRIA projekte ja anname muid laene põllu- ja metsamaa tagatisel,“ rääkis Kivila.

Ühe teemana tõi Kivila välja ka selle, et järjest enam uuritakse neilt võimalusi taastuvenergia projektide finantseerimiseks. „Siin saan öelda, et me finantseerime ka väiksemaid päikeseparkide projekte ja ka ehitusfaasi, kus teised finantseerijad ei taha alati kaasa tulla,“ tõi ta näite.

Metsandussektori kohta aga lausus Matis Kivila, et üldjuhul võtavad selle sektori ettevõtjad pigem käibelaenu mõnesaja tuhande euro juures, mis võimaldab rohkem ja suuremaid tehinguid teha.

Tänaseks on LandCredit jõudnud sinnamaale, et nende portfell on ühe tegutsemisaastaga kasvanud 3,3 miljoni euroni ja tagatist on neil põllu- ja metsamaana ligikaudu 2000 hektarit. Keskendumine põllu- ja metsamajandussektorile võimaldab pakkuda valdkonna eripäradele vastavaid lahendusi, mis tagab portfelli mahu pikaajalise ja stabiilse kasvu.

Kliimamuutused mõjutavad sektorit

Maaeluministeeriumi esindaja Sandra Salomi ettekanne käsitles Eestis ja Euroopas püstitatud kliimaeesmärke, ta andis ülevaate kasvuhoonegaasidest ja ammoniaagiheitest, mis sektorist pärineb ning rääkis lahti valdkonda suunavad arengukavad ja meetmed, mis aitavad panustada püstitatud eesmärkidesse. „Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud endale eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40% võrreldes 1990. aastaga ja aastaks 2050 on sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes ligi 80-95 protsenti,“ rääkis Salom.

Salomi sõnul puudutab põllumajandussektorit esmalt jagatud kohustuse määrus, mis ütleb, et kasvuhoonegaaside heidet tuleb vähendada Euroopa Liidus 30% võrreldes 2005. aastaga. „Jagatud kohustuse määrus on see sellepärast, et kohustused on kõikide liikmesriikide peale ära jagatud. ELi peale kokku on see 30%, aga riigiti see protsent erineb. On riike, kes peavad rohkem vähendama ja ka neid kes ei pea üldse. Eesti kohustuseks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 13%,“ selgitas Salom. „Arvestust peetakse lisaks ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonnas ehk LULUCF valdkonnas. Siin kehtib selline printsiip, et süsiniku sidumine ja heide sektoris peab olema vähemalt tasakaalus. Kolmandana tooksin välja NEC-direktiiv, mille eesmärgiks on vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes 2005. aasta tasemega. Viimase puhul on sektorit enimpuudutav ammoniaagi heite vähendamise kohustus 1% võrra.“

TASUB TEADA

Põllumajandussektori suunised peaks olema:

•Mulla süsinikuvaru suurendamine;

•Keskkonna- ja kliimasõbralikud viljelusviisid;

•Põllumajandusmaa tõhus ja keskkonnasõbralik kasutamine;

•Taimetoitainete kasutamise tõhususe parandamine;

•Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega;

•Bioenergia kasutamise mahu suurendamine;

•Tootlikkuse suurendamine, vähendades KHG heidet toodangu ühiku kohta;

•Põllumajandusteaduse prioriteetseks valdkonnaks põllumajanduse kestlikkuse seadmine.

Põlde IT abil haldama

Põlluhaldustarkvara eAgronomi olemusest ja edust rääkis infopäeval ettevõtte Eesti haru tegevjuht Ella Käi-Edo. „Maa on oluliseim tootmissisend. On öeldud, et maa on asi, mis on jääv. Põllumaaga seonduv on aluseks ka eAgronomi tegemistes. Meie ettevõtte algusajad olid kohutavalt kiired, esimese poole aastaga suudeti hallata pea 70 % Eesti teravilja kasvupinnast. Tõsi, osad kliendid ei jätkanud koostööd, aga enamus siiski. Nüüd, 2,5 aastat hiljem, oleme laiendanud oma tegevust juba üheksasse riiki. Kokku on eAgronomi laetud ülesse üle 1 000 000 hektari. See on rohkem kui 1% tervest Euroopa Liidu turust! Selle edu taga on nii juhtkond kui kogu meeskond,“ rääkis Käi-Edo.

Ella Käi-Edo rääkis, et eAgronomi töötajad ei istu kontoris ja ei mõtle seal välja viise, kuidas põllumeeste elu paremaks muuta – kõike arutletakse koos põllumeestega nende vajadusi kaardistades. „Kõige aluseks meie töös on põllumees, kõik meie töötajad külastavad põllumehi, suhtlevad ettevõtjatega pidevalt, et aru saada, millised probleemid vajavad lahendamist. Me oleme oma töös keskendunud, õpime vigadest ja seeläbi saame olla veel paremad teenuse pakkumisel,“ sõnas Käi-Edo.

TASUB TEADA

•eAgronomi õpetatakse mitmetes koolides ja ülikoolides nii Eestis, Lätis kui Tšehhis;

•Ollakse Eestis töötajate arvult kõige kiiremini kasvav idufirma number 2;

•Asutajaliige Robin Saluoks on 2018. aasta parim noor ettevõtja;

•Rahvusvahelistelt investoritelt on kaasatud 2 miljonit eurot.

Pane oma põld energiat tootma

Peale lõunapausi oli teemaks veel üks võimalus, kuidas oma maad efektiivsemalt kasutada. Hannes Aus Smarteconist jagas soovitusi, kuidas oma kinnistu muuta energiapõlluks.

Nende ettevõte on tegev aastast 2012 ja põllumehele pakutakse n-ö võtmed kätte lahendust. „Oleme praeguseks paigaldanud üle 4000 päikesepaneeli, installeerinud kokku üle 10,5 MW päikeseelektrijaamasid, me oleme Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni asutajaliige ja meie personal on TTÜ inseneriharidusega ning pikaajaliste kogemustega energeetika ja päikesepaneelide tootmisvaldkonnas,“ tutvustas ettevõtet Aus.

Ta rääkis lahti mis seisus ollakse hetkel päikeseenergia toomisega ja millised on need faktorid, mis mõjutavad päikesepargi tootlikkust, millised etapid tuleb läbida, et rajada üks energiapõld – millised on päikeseenergiajaama komponendid, seadmed, kuidas käib liitumine võrguga jne. Ettekandes tõi Aus välja ka võimalused erinevateks toetusteks, kui on soov rajada päikesepark ning ühe olulise teemana ka selle, milline on päikeseenergiapargi tasuvus.

Infopäeva viimase ettekande Eesti maaelu megatrendidest ja kohapõhisest arengust tegi Rivo Noorkõiv Geomedia OÜst. Tema ettekande fookus oli maaelu mõiste ja olemuse lahtiseletamisel, trendidel mis maaelu mõjutavad ja arutleti ka maaelu tuleviku teemadel.

30 pilti

LandCrediti infopäev Jaanihanso siidrivabrikus. Fotod: LandVredit.

Peale päeva kokkuvõtet siirduti Jaanihanso Siidrivabrikusse ekskursioonile.

Loe lisaks:

Eesti aiandusettevõtja tooted maailma parimates restoranides

Liivimaa maitsed: Eestit ja Lätit ühendab toidutee

Kes aitaks põllumeest raskel ajal ja annaks hoogu metsamehele?