Ave Haamer: eesmärk on olla sõltumatu

„Oma liha väärindades ja ise tootes kindlustame stabiilse hinna ja sissetuleku nii seakasvatuse poolele, kui lihatööstusele. Meie eesmärk on võimalikult suur osa oma kasvatatud sealihast ise väärindada ja otse tarbijale müüa, seda ilma ühegi vahelülita,“ rääkis Anu Aida juubelikonverentsil Haameri talu perenaine Ave Haamer.

Haameri talu perenaine Ave Haamer.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

„Haameri talu asub Lõuna-Eestis väikeses Viluste külas. Seal on kogu meie tootmisüksus – sigalad ja põllud teraviljakasvatuseks ja tehnikapark, ehk lühidalt – seal tuksub meie süda,“ ütles talu tutvustades Ave Haamer.

Talule panid aluse Ave vanemad ja seda juba kolmkümmend aastat tagasi, alustades toona mõnel hektaril köögiviljakasvatusega. Kõik mis kõlbas müügiks, müüdi ise ja seda ka Venemaal. Sealt tulnu aga investeeriti tallu, et saaks alustada seakasvatusega ja teraviljakasvatusega samuti. Nüüd peab Ave talu koos oma elukaaslase Jürgeniga ja teise põlvena peavad nad oma ülesandeks talu edasi arendada nii hästi kui oskavad. Ja nii nagu nemad oluliseks peavad.

„Meil on ligemale 900 hektarit maad kasutusel, pool sellest on rendimaa. See on koht, mida tahaks paremaks muuta – rohkem oma maad annab kindlustunde. Meil on oma masinapark ja oma kuivatid. Me oleme üritanud järgida põhimõtet olla sõltumatud, teha töid õigel ajal, siis kui ilm lubab ja kui meil on vaja,“ rääkis Ave Haamer. „Kasvatame kõiki peamisi kultuure - nisu, otra, kaera, rukist ja ka rapsi. Veidi ka hernest. Enamus kasvatatust, just odrast, läheb loomasöödaks.“

Tulemused liha kvaliteedis ja juurdekasvudes on uskumatult paranenud

Ise kõike tehes, kõiki protsesse tootmises hallates, on see aluseks sellele, et noored ettevõtjad suudavad kindlustada nii sööda kvaliteedi, kui stabiilse sööda omahinna. „Ehk lisaks ühtlasele kvaliteedile, saame me vaid nii tagada söödale stabiilse hinna ja me ei sõltu maailmaturul toimuvast. Piltlikult öeldes me väärindame omatoodetud teravilja sigade kaudu, keda meil on umbes 5000 tükki. Meie tootmiskompleks on natuke üle 4000 m2. Meil on täistsükliline seakasvatus – seemendame ise oma põhikarjaemised ning saame põrsad, kelle me üles kasvatame ja nuumsigadena maha müüme. Oma farmist võtame põhikarja täienduseks ka emised ja kuldid. Võõraid loomi me oma farmi sisse ei too. 2017. aasta lõpust alates oleme ka kogu seemendamiseks vajamineva sperma ise tootnud, sisse ostame üldjuhul vaid karja uuenduseks vajalikud doosid, et ei tekiks sugulust,“ rääkis seakasvatuse poolest Haamer. „Nagu mainitud, valmistame ka kogu sigadele vajamineva sööda ise omakasvatatud teraviljast. 2017. aastal valmis meil koostöös Farmiteki ja Skioldi meeskonnaga uus, täisautomaatne söödatehas, mida juhib arvutisüsteem. Farmis sees olevatest söödapunkritest tuleb andurite kaudu info, kui mingi vanusegrupi sööt hakkab lõppema ning see annab veskile automaatselt käsu seda juurde tegema hakata. Kui vana, tsüklonitega vasarveskiga sööta valmistades lisas veskimees sinna kühvliga komponente täpselt nii nagu viitsis ja kui viitsis, siis uus süsteem võtab grammi täpsusega retseptis etteantud koguse komponente ja ühtegi lisamata jätta ei saa. Tulemused lihakvaliteedis ja juurdekasvudes on kahe aastaga lausa uskumatult paranenud. Samuti on saavutatud märkimisväärne kokkuhoid söödakuludes.“

Seakasvataja lisas, et valmissööda sisse ostmisega on neil olemas kogemus nii söödaköögi ehituse ajast, kui varasemalt. „See ei sobinud meile. Oli liiga palju meist mittesõltuvaid asjaolusid, mida meie mõjutada ei saanud ja mis just meile probleeme tekitasid – kvaliteet, tarne jne,“ täpsustas Haamer.

Ave Haameri sõnul realiseerivad nad nuumsead keskmiselt 168-172 päeva vanuselt, kui sead kaaluvad keskmiselt 110-115 kilo. „Iga vooru kohta peame ranget arvestust nii sööda koguste, söödaväärinduse kui juurdekasvude kohta. Kui suudame oma sead hoida õigeid kasvutingimusi pakkudes terved ja tagame neile kiireks kasvuks vajaliku kvaliteetse sööda, ei ole heade tulemuste saavutamine absoluutselt keeruline,“ oli ta rahul.

Kogu ahel on oluline

Et jätkuvat on seakasvatuses oluline bioohutus, siis hoiab talupere kogu tootmisahelal teravat silma peal. Nii transporditakse näiteks ka müüdavad sead tapamajja oma transpordiga. Seda siis seepärast, et olla sõltumatud ja kindlad, et absoluutselt kõiki bioohutusnõudeid on järgitud. Aga mitte vähemolulisem on ka see, et nii ei sõltuta ajast - tapamajja saavad loomad viidud õigel hetkel ning on garanteeritud ettevõtjate enda poolt paika pandud transpordi pesu ja deso ning liiklemine seafarmi territooriumil.

Ideaal – toodetu realiseerimine vaid oma kauplustes

Juba pea 25 aastat on Haameri talu oma loomi müünud Arke Lihatööstusesse ning umbes 30-35% oma sigadest realiseeritakse täna Haameri Talu Lihapood OÜ kaudu. Küsimusele, miks turustatakse ise, vastas Ave Haamer lihtsalt: Et ellu jääda! Ta põhjendas seda nii, et alates 2014. aastast on sealiha hinnad Euroopas langenud ja olnud kriitiliselt madalal kuni 2019. aasta kevadeni. Ehk ollakse jällegi sõltuvad kellestki kusagil ja see on tootjale raske seis. „Me ei teadnud alustades grammigi, mida tähendab lihatööstuse pool ja mida tähendab ise poodi pidada. See avastamine on olnud pikk ja põnev protsess. Oma esimese poe, oma toodetuga, avasime kohalikus külas Vilustes. Teise poe avasime Põlvas ja sealt laienesime ka Põlva Maksimarketisse, kus meil on oma lihalett. Ja siis on meil ka Vastse-Kuustes oma pood. Ja nüüd on meie eesmärgiks ideaalis see, et toota ja töödelda ise oma kasvatatu 100% ulatuses,“ lausus Ave Haamer.

Loomulikult müüakse oma toodangut ka kohalikele koolidele, lasteaedadele, toitlustusettevõtetele, singimeistritele ja teistele soovijatele. „Vaid nii, ise müües, saame kindlustada meie nimega müüdava liha kvaliteedi, meile sobiva teeninduskeskkonna ja tarbijale vastuvõetava hinna,“ lisas ta.

Pikk tee käidud, samapalju veel minna

Oma tootmises ollakse talu perenaise sõnul tegelikult veel täiesti algelised. „Hetkel müüme vaid värsket sealiha ja lihavalmistisi: marinaadis lihasid, šašlõkke, toorvorste. Praegu tulevad meie letti müüki kuumsuitsu singid ja vorstid teenustööna – oleme jälle sõltuvad! Aga see muutub peagi, sest loodame saada kuumtöötlemise töösse lähiajal, nii et ootan huviga edasisi arenguid meie lihatööstuse osas,“ rääkis Haamer plaanidest.

Kogetu ja koostöö viivad edasi

Ave Haamer, koos oma elukaaslasega, on terve elu olnud n-ö põllumajanduse sees, aga nad ei osanud aimata, mis see tegelikult tähendab. Nii pöörati endale teadmatult, kogemata, kõik enda kasuks, tehes asju just nii, nagu noored ettevõtjad südames tundsid. „On olnud raske ja kogemused on tulnud vaevaliselt. Loomulikult pole me teadmised ja kogemused tänaseni täielikud, aga oleme näinud, et oleme õigel teel. Teadmisi on võimalik hankida – õppides, teiste kogemusi arvestades, teadmisi sisse ostes. Meie poolt tuleb see ettevõtlikkust, see tahe, see soov leida need võimalused, leida need teadmised ja panna need kogemused kokku enda teadmistega. Meie kogemus ütleb, et tulemusi saab saavutada vaid koostööd tehes! Ja nii me kasutame oma vanemate teadmisi ja kogemusi, väldime nende tehtud vigu. Me loome töökeskkonna ja tingimused suurepärase meeskonna loomiseks, kes teevad tublit tööd kui kõik nende elementaarsed vajadused on rahuldatud ja neid koheldakse võrdsetena," ütles Haamer.

Haameri arvates ongi kõige raskem kokku saada head tiimi. „Täna töötab meie meeskonnas 36 toredat liiget. Lisandunud on uusi inimesi just liha töötlemise poole. Me innustame neid saavutamaks häid tulemusi ja nemad innustavad heade tulemustega omakorda meid. Me teame, et kui saab paremini kui varem, järelikult saab veelgi paremini,“ on ta optimistlik.

Ja entusiasm on oluline. Haameri talu perenaine ei armasta enda tegemisi võrrelda teiste firmade omadega, selleks ollakse liiga erinevad – kõigil on erinevad ressursid ja võimalused majandamiseks. „Aga kui ma vaatan, millised me olime minevikus ja millised oleme täna, siis ma näen arengut meie ettevõtte sees, ja see on oluline,“ rõhutas Haamer. „Me oleme loonud oma töötajatele võimaluse teenida rohkem kui lihtsalt põhipalka, vastavalt panusele. See süsteem on end õigustanud, see innustab meie tiimi,“ tõi ta näiteid ja lisas, et tegelikult on teha veel palju. „Meie unistused on suured, meil on veel palju teha, et saavutada täielik sõltumatus: meil on vaja muuta rendimaa osakaalu, meil on vaja arendada sertifitseeritud seemekasvatuse poolt, meil on mingil hetkel vaja enda kätte saada lägalaotus, selle kättesaadavus, sest see peab olema õigeaegne. Ja vajame tapamaja. Me vajame oma lihatööstust, mitte rendipinda ning me peame oma lihapoode edasi arendama.“

Naljatades ütles Haameri talu perenaine, et kui vaadata unistuste rahalist ja ajalist ressurssi, siis nii 150. aasta pärast peaks kõik olema saavutatud. Ave sõnul on oluline oma unistuste poole püüeldes jääda aga terve mõistuse juurde ja hoida oma tervist.

„Ma tahan panna kokku meeskonna, kes aitaks mul neid unistusi täita, kes tuleks minu mõtetega kaasa, kes tahaks lennata sama kõrgelt nagu mina. Ja ma tahan kaasata oma lapsi meie talu tegemistesse, et nemad saaks ühel päeval meie teed jätkata,“ sõnas Ave Haamer lõpetuseks ning soovis, et kõik eestimaalased mõistaks, kui oluline on tarbida kodumaist liha, ükskõik millist kodumaist toodet, sest see annab tööd ja leiba meie rahvale ja nii me kestma jäämegi.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150