Autor: Põllumajandus.ee • 24. jaanuar 2020

Üleskutse! Hea põllumees - planeeri oma ressursse targalt: kui Sinu põllumuld on hapu, siis enne kui väetad, lupja ja vaata ka lubjatarbekaardilt, kui palju lupja vajab Sinu põld tegelikult, et väetamine oleks efektiivne!

Viimaste PMK mullaseire andmete kohaselt on 550 tuhat hektarit põllumuldadest (54,5%) suuremal või väiksemal määral happelised (pH<6,5) ja see trend on tõusev.

See hinnang on saadud mulla pH järgi, mis on lihtsustatud hindamisviis, kuid mitte täpne. Primaarne mullahapestumisel on Ca, mille puudusel on mullalahuses vesinikioonid ülekaalus ja muld hapestub ning mullaviljakus langeb. Mitte kõik mullad, mille pH on <6,5 ei vaja lupjamist ja vastupidi. Seetõttu tuleb mullalupjamise otsese vajaduse hindamisel arvestada ka mulla kaltsiumisisaldust.

Happelisi muldi tuleb lubjata nõuetele vastava materjaliga ja vastavalt vajadusele. Aeglase toimega lubimaterjali on soovitatav kasutada põldudel, mille lubjavajadus suur. Kiirema toime saavutamiseks on soovitatav kasutada lisaks täiendavalt kiiretoimelist lubimaterjali. Kiiretoimeliste tuhkade puhul on vaja jälgida väävlisisaldust, et mulda ei viidaks rohkem väävlit kui taimed ära kasutavad, soovituslikult kuni 40 kg S ha aastas.

TASUB TEADA

Kui arvestada kogu lubja vajadus viieaastasele tsüklile, siis tuleks aastas põllule vedada ja laotada orienteeruvalt 298 tuhat tonni CaCO3-e. Tegelikult jõudis lubiväetisi kolmel viimasel aastal põllule:

2016 – 50 500 t/aastas;

2017 – 55 000 t/aastas;

2018 – 73 000 t/aastas.

LOE LISAKS:

Mida peab teadma muldade lupjamisest?

Aina rohkem põlde saab lubjatud

Mulla positiivne bilanss on põllu väärtuse alus

Mullaviljakuse parandamiseks on mitmeid võimalusi

Valli Loide, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakond