Päev algas majandusaasta aruande vastuvõtmisega. Päevakavas olid ettekanded, mille sisendi andsid seltsi liikmed. “Pidasime kolme üritust korraga – tähistasime seltsi juubelit, viisime läbi seltsi üldkoosoleku ja nautisime suvepäevi,” ütles Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Jane Mättik.
Mureks ebavõrdsus. Päevakajalisem teema oli ammlehmatoetus, mida peaaegu pole alles jäänud, sest loomade arv on kunagise referentsaastaga võrreldes väga palju kasvanud ja lihaveisekasvatajad saavad võrreldes piimalehmakasvatajatega toetust 15 korda vähem. Lisaks arutleti turuolukorra üle ja jagati infot kliimameetmete kohta.
20 aastat koondab endasse suure töö ja palju kordaminekuid. Seltsi tegevust pikka aega juhtinud Aldo Vaan sõnas, et head meelt teeb ühenduse tegevus ja liikmed, kes tahavad koos tegutseda. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi aupresident Leino Vessart rõhutas, et sisuliselt on 20 aastaga Eesti lihaveisekasvatus üles ehitatud, loomad on ilusad ja tõumaterjal hea.
Juubelipeol jagati kingitusi ja tänukirju ning jagati muljeid alanud aastast. Eks see üritus oli tänavu esimene kord, kui lihaveisekasvatajad kokku said, koroona tegi oma töö. Isegi pullioksjon oli vaja viia veebi, mis oli Eestis esmakordne.
Lihaveisekasvatuse teemal saad pikemalt lugeda juba 17. juulil, kus nende tegevusi kajastame Äripäeva põllumajanduse erilehes. Loo leiate siis ka meie teemaveebist www.pollumajandus.ee.
Moonika Kuningas, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi tegevjuht