Koroonapandeemia on kõvasti kärpinud punase kala nõudlust ja hindu, pannes proovile lõhekasvanduste jätkusuutlikkuse.
- Investeeringud uutesse noorkalakasvandustesse on Leroy Seafoodil peaaegu lõpule viidud ja edaspidi peaks nende toel olema võimalik tootlust märkimisväärselt parandada. Foto: Canadian Press / Scanpix
Eile avaldas oma teise kvartali majandustulemused minu portfelli üks tugisambaid, Norra lõhekasvataja Leroy Seafoods ja need on tõtt-öelda keskpärased. Investorite ootused olid vist mõnevõrra kõrgemal, nii et aktsia hind langes eile oma 3 protsenti – kuid tegelikult tuleb olla rahul, et rasketest oludest hoolimata on Leroy jätkuvalt kasumlik, erinevalt mõnestki konkurendist.
Mullusest väiksem kasum, aga ikkagi kasum
Kokku küündis Leroy käive selles keerulises kvartalis 4,7 miljardi Norra kroonini (445 miljoni euroni), mis mulluse sama kvartaliga võrreldes tähendab 12protsendist langust. Tegevuskasum vähenes drastilisemalt – 58%, 322 miljoni kroonini (30 miljonit eurot). Käibe ja ennekõike kasumi kahanemise põhjus oli mullusest madalam lõhe kilohind.
Seda ütles Leroy pressiteate vahendusel ka firma tegevjuht Henning Beltestad. „Teise kvartali tulemused on märkimisväärselt kehvemad aasta alguse ootustest,” sõnas ta. „Selle võtmetegur on langus lõhe hinnas, mille põhjustas Covid-19 pandeemia.”
Samal ajal oma teise kvartali tulemused börsile teatanud Salmones Camanchaca raporteeris aga ligi 8 miljoni euroni küündivast teise kvartali kahjumist. Päev varem investoreid teavitanud Grieg Seafoodi kvartalikasum oli napimast napp 0,3 miljonit eurot.
Restoranide sulgemine pani hinnale põõna
Selle nädala lõhe hinnaindeks Oslo börsil on 48 Norra krooni ehk umbes 4,5 eurot. Võrreldes juuliga on hind tõusnud ligi 8 protsenti. Alla 50 krooni oli lõhe kilohind ka mullu ja tunamullu suvel, nii et sesoonsusest lähtudes ei saanudki Leroy hinnaootused väga kõrgel olla. Ettevõtte tulemustele pani peamise põõna ikka varasematest aastatest üle 20 protsendi madalam hind aprillis-mais.
Hinna surus omakorda alla kadunud hotellide-restoranide-toitlustuse ehk horeca sektori nõudlus. Analüütikute hinnangul küündib Norra lõhe peamisel turul Euroopas horeca sektori osakaal 30 ja jaekaebanduse osakaal vastavalt 70 protsendini. Et hotellid ja restoranid olid pandeemia tõttu kinni ning avalikke toitlustusega üritusi ei toimunud, kukkuski Euroopa turg 30% ja hindki vastavalt.
40 Norra krooni lähedal kõikuv lõhe hinnaindeks – mis on alushind lõviosale punase kalaga toimuvatest tehingutest – survestab lõhekasvatajate rentaablust. Mitme tootja keskmine omahind ongi umbkaudu 40 krooni, kuid seda vaid suurte avamerefarmide puhul. Maismaal asuvate ja väiksemate merefarmide tootjahind on siiski kõrgem, ulatudes 60 kroonini (5,66 eurot).
Leroy aruandest selgub, et keskmine EBIT lõhekilogrammilt teises kvartalis oli 5,5 Norra krooni. Mullu samal ajal oli EBIT 16,1 krooni ehk peaaegu kolm korda kõrgem. Ligi poole saagist andnud Leroy Sjotrolli nimelistes kasvandustes Lääne-Norras oli tänavu teise kvartali EBIT koguni negatiivne, –1,6 krooni kilogrammilt.
Kulu aitab ettevõtte teatel vähendada merekasvanduste raskema, keskmiselt 300grammise noorkalaga varustamine. Investeeringud uutesse noorkalakasvandustesse on Leroyl peaaegu lõpule viidud ja edaspidi peaks nende toel olema võimalik tootlust märkimisväärselt parandada, seisis kvartaliaruandes.
Lisandunud jaeturg kasvatab nõudlust
Samas kasvas tänavu lõhetarbimine jaekaubanduses, korvates osalt horeca sektori puudujäägi. Nüüd arvutavad analüütikud, et kui horeca sektori nõudlus ka taastub, on lõhe kogunõudlus järgi 7 või 8 protsenti kõrgem kui aasta varem.
Lõheturuga hästi kursis olevad Sparebankeni analüütikud hindasid suve alguses lõhe nõudluse kasvuks järgmisel aastal tänavusega võrreldes 9 protsenti. Kui arvesse võtta, et punase kala pakkumine on aastas seni suurenenud 1-2 protsenti ning tänavu üldse mitte, võib turu selline laienemine kilohinna tõusuteele viia.
Sparebankeni analüütikud enustavad kolmandaks kvartaliks praegusest veelgi madalamat lõhe kilohinda ning mõnevõrra kõrgemat hinda aasta viimaseks kvartaliks. Hinna aeglane tõus või jäämine kogunisti praegusele tasemele on nende sõnul isegi mõneti hea.
„Kui turg taastub, oleks vaja, et nõudlus ja pakkumine kattuks. Pole vaja, et hind hüppaks koroonaviiruse-eelsele tasemele, tappes selle lisanõudluse jaesektoris, mis on õnnestunud viimaste nädalate ja kuudega tekitada. Pigem oleks vaja hinnal taastuda aeglaselt, lastes tekkinud nõudlusel tarbijate seas settida,” rääkis Sparebankeni analüütik Thomas Myrholt portaalile Undercurrent News.
Minu portfelli on Leroy aktsia soetatud pikaajalise perspektiiviga ja et tegemist on endiselt tugeva ettevõttega, ma ajutiste murede tõttu oma positsioonist loobuda ei kavatse.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?