Autor: Ain Alvela • 1. detsember 2021

„Lihtne farmer, nagu ma olen, peab asjadest teadma ka teadusliku poole pealt ja n-ö süvitsi,” rääkis Külvet. „Nii olen liikunud oma tegevuses ühelt projektilt teisele, et arengus pidevalt ja järjekindlalt osaleda. See on vajalik, et korjata kokku jätkusuutliku lihaveisekasvatuse häid praktikaid, teha nende seas selektsioon ja võtta kõige paremad ka ise kasutusele. Kui 2010. aastal oli meil kõhutunne, et rohumaaveise kasvatamine on üks õige asi, siis nüüd on meil juba teadmised, et see on tõepoolest nii.”