Nõo Lihatööstus läks suurima kohalikul kapitalil lihatööstusena üle täielikult roheenergial põhinevale tootmisele, mis oli osa ettevõtte mahukast keskkonna- ja investeeringuprogrammist.

- Nõo Lihatööstus.
- Foto: Sigrid Sõrmus
„Üleminek 100% roheenergial tootmisele ja vastava rohesertifikaadi saavutamine oli vaid üks lõik meie eesmärgistatud keskkonnapoliitikast,“ ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. „Alustasime pakenditest, seal kasutatud plasti koguse vähendamisest ja keskkonnasõbralike värvide kasutamisest, veopakenditest, nüüd roheenergia – astume iga päev üha uusi jõulisi samme keskkonnahoiuks.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lõuna-Eesti üks suuremaid tööandjaid Nõo Lihatööstus kaasas heategevusprogrammi kõik oma töötajad, kogudes sõja eest põgenevatele lastele pehmeid kaisuloomi ning panustades olukorra leevendamisse elukohtade otsimise ja muu seonduvaga.
Möödunud nädalal toimus Nõo Lihatööstuse ja Eesti Maaülikooli korraldatud Eesti esimese lihahäkatoni ideepäev, kus viis finalisti esitasid oma nägemuse uuenduslikest lihatoodetest ning katsetasid neid mentorite abiga. Osalejate innovaatilised ideed hõlmavad tooteid nii tervise- kui ka loodusesõpradele.
Möödunud aastal parima pereettevõtte tiitliga pärjatud Nõo Lihatööstuse nõukogu uue liikmena alustab Katrin Kruustük, mis aitab saavutada strateegilist eesmärki olla eelistatuim lihatööstus lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.