Mario Talvist meenutas, et noorena Saaremaalt bussiga Tallinna Muusikakeskkooli sõites vaatas talle iga kord bussiaknast vastu Orissaare rannaniidul üks küngas koos puudesaluga. Juba toona olid tema kujutluspildis seal künkal loomad – veised ja lambad. Tol ajal ei teadnud mees veel, mis on rannaniit, samuti ei osanud ta aimata, et just temast saab see, kes ühel päeval need loomad sinna künkale ka paneb. Möödus kümme aastat ja juhtuski nii, et sealsete niitude taastamisest ja hooldamisest, seejuures veiste ja lammaste abiga, sai Mario elutöö üks osa.