Eelmisel aastal jäid väetiste väga kõrgete hindade tõttu taliviljaväetiste kogused, mida Eesti põllumehed kasutasid, üsna tagasihoidlikuks. Kuna väetiste hinnad olid laes nii Euroopas kui ka üle maailma, käitusid Euroopa ja teised põllumehed sarnaselt Eesti viljakasvatajatega – kasutati tavapärasest oluliselt vähem fosfor- ja kaaliumväetisi.
Baltic Agro ja Eestimaa viljakasvatajad kohtusid sel suvel kahe nädala jooksul neljal korral. Külastati vähemalt 18 põldu Pärnumaal, Jõgeva ümbruses ja Ida-Virumaal.
Praegustes oludes on meie põllumeestel aeg võtta üle need agronoomilised põhitõed, millega majandati seni lõunamaades, kirjutab Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Loe 12 soovitust, mida ta jagab.
Koristusaeg on peagi käes ja aeg on mõelda koristuse käigus tekkiva põhu käitlemisele. Lagunemata orgaaniline mass takistab järelkultuuril idanemist ja tärkamist. Oma soovitusi jagavad Baltic Agro agronoom-nõustajad, kes tutvustavad ka erinevaid katsetulemusi.
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.