Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi sihiks uuel aastal on instituudi ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde tugevdamine ja seda instituudi kõikides uurimissuundades, pöörates eraldi tähelepanu puidu ja muude ressursside väärindamisele ja inseneeriavaldkonnale.

- Marku Lamp alustas tööd Maaülikoolis 1. jaanuarist.
- Foto: Eesti Maaülikool
Instituudi direktori Marek Metslaidi sõnul vajab Eesti ja maailm nutikaid, keskkonnasäästlikke ja teaduspõhiseid lahendusi, mida ülikool saab pakkuda. „Teadussaavutuste ellurakendamine sünnib aga tihedas koostöös ettevõtjate ja ühiskonnaga. Need tegevused on töömahukad ja vajavad tugevaid eestvedajaid, seepärast kaasame ka eksperte väljastpoolt ülikooli,“ sõnas Metslaid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates 2024. aastast on kõik RMK kestvuslepingute tingimused avalikud. Kohaliku puidu väärindamiseks ja puidu töötlemise arenguks sõlmib RMK kestvuslepinguid vaid Eestis puitu ümber töötlevate ettevõtetega.
Peatselt hakkavad Eesti ametkonnad usinalt tööle, et meid informeerida Euroopa Komisjoni uuest metsaseire määrusest ning algatatakse Eesti tagasiside koostamine, mis kulmineerub riigi seisukohtade kinnitamisega Riigikogus. Kas meie ametnikel ja poliitikutel jätkub riigimehelikkust ja julgust sedavõrd rumalale ja üle ääre ajavale bürokraatiale öelda ´EI!´ - püstitab küsimuse Keskühistu Eramets TÜ tegevjuht Priit Põllumäe.
Eesti Maaülikool ja Foreko Gruppi kuuluvad metsandusettevõtted sõlmisid täna, 10. oktoobril ühiste huvide ja koostöö deklaratsiooni, et arendada teadus-praktilist koostööd uute lehtpuuistandike rajamisel ja edasisel sihipärasel majandamisel.
Erametsaliidu (EEML) korraldatud metsaomanike loodushoiukonverentsile kogunenud sadakond metsaomanikku ja teist metsandusega seotud inimest otsisd vastust küsimusele, kas looduse hoidmine peaks olema riiklikult kontrollitud ranges keeldude-käskude vormis või peaks selle hoopis erakätesse andma?
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.