Riigikogu keskkonnakomisjoni arutelul käsitleti Saadjärve asustatud klaasangerjate hukkumist, angerjate ümberasustamise projekti ja valdkonnaga seotud probleeme.

- Keskkonnakomisjon arutas angerjate ümberasustamisega seotud probleeme.
- Foto: Erik Prozes
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et vaja on tuua selgus seoses juhtumiga Saadjärvel, kus seal külmaga vette asustatud klaasangerjad hukkusid. Samuti on vaja saada selgus angerjate ümberasustamise projekti põhjendatuse kohta, missugune on sellel alal tegelik olukord, tekkinud probleemi põhjused ja tagajärjed.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on ligi 2400 kutselist kalurit ja üle 100 000 harrastuspüüdja, kes kasutavad meie ühist kalavaru. Igal aastal vaadatakse riigi tasandil kalavarude seis üle ja vajadusel muudetakse püügitingimusi. Millised muudatused ootavad kalureid uuel aastal? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude nõunik Kaire Märtin.
Tänasel valitsuse istungil kinnitati kalapüügieeskirja muudatused, mis seab uued päevalimiidid mitme populaarse kalaliigi püüdmiseks.
Nii mõnelegi väikejärvele olid mullused ilmaolud soosivad, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud ja Maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud väikejärvede uuringust. Seekordsetest väikejärvedest üllatas kõige enam Peipsiääre vallas asuv Kuningvere järv oma suurepärase kohaesindusega.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.