Euroopa Liidu ministrid arutasid ühise põllumajanduse, toidutootmise ja kalanduse tulevikku
Sel nädalal toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi fookuses oli Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja toidutootmise visioonidokument aastani 2040 ja liidu ühise kalanduspoliitika tulevik.
Eesti jaoks on ühise kalanduspoliitika määruse avamine oluline, et muuta kalandussektor konkurentsivõimelisemaks ja elujõulisemaks.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesistujariik kavandas ministritele arutelu Euroopa Komisjoni avaldatud põllumajanduse ja toidutootmise visioonidokumendi üle, millele ministrid andsid esialgse üldiselt soosiva hinnangu.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium toetab vesiviljelusettevõtete laiendamist ja arendamist, et suurendada Eesti kalatööstuse konkurentsivõimet ja kohaliku toidu mitmekesisust.
Töötlemisinvesteeringute toetuse eesmärk on aidata kalandusettevõtjatel muuta oma ettevõtte töötlemisprotsess keskkonnahoidlikumaks. Seda saab teha nii digitaliseerimise, säästvamatele ja taastuvatele energiaallikatele ülemineku kui ka ressursitõhususe suurendamise teel. Taotlusvoor avaneb 2025. aasta veebruaris.
Välisturgude avamise toetus annab Põllumajandus- ja Toiduametile senisest suurema võimekuse tegevusteks, mis loovad kalandus- ja vesiviljelusettevõtetele võimalusi uutele välisturgudele sisenemiseks, hoiavad avatuna juurdepääsu olemasolevatele välisturgudele ning vähendavad sõltuvust üksikutest välisturgudest.
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.