Lihatööstused ootavad riigilt katkuga abi. “Väiksed ei tule nende kahjumitega toime”
Seafarme rüüstava Aafrika sigade katku leviku piiramiseks teeb regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ettepaneku, et riik hakkaks metssigu kokku ostma. Suure lihatööstuse juhi sõnul on aga veel üks probleem lahendamata.
Atria Eesti tegevjuhi Meelis Laande sõnul on nende kahju katkust küll suurem – aruande järgi 600 000 eurot –, kuid väiksematele tootjatele võib löök valusamgi olla, kuna neil on puhvrit vähem.
Foto: Äripäev
Terras küsib valitsuselt umbes 1,8 miljonit eurot, et osta kokku 4500 metssiga. Eesmärk oleks motiveerida jahimehi rohkem küttima, kuna nad on avaldanud muret, et neil pole kütitud sigadega midagi teha. Riigi ostetud metssigadest võiks Terrase plaani järgi teha konserve, mida anda Eesti kaitseväele või Ukrainasse toiduabiks.
Kehtnas Frank Kutteri lihatööstusele kuuluvas, pea 4000 loomaga farmis avastati möödunud nädalal seakatk. Kõik loomad hukati ning kümneid tonne kaupa läks hävitamisele. Ettevõtte juht Ragnar Tammsalu rääkis, et tööstuse jätkamiseks vajavad nad riigi tuge.
Viljandi vallas asuvas Nurme seafarmis, mis kuulub Mati Tuvi juhitavale Saimre Seakasvatusele, tuvastati eile hilisõhtul sigade Aafrika katk. „See olukord on Eestis praegu käest ära!“ ütles Tuvi otsekoheselt.
Viljandi vallas asuvas Nurme farmis tuvastati sigade Aafrika katk (SAK). Tegu on 4500 seaga farmiga, millele on kehtestatud ranged piirangud: sealt ei tohi sigu välja viia ega uusi loomi juurde tuua. Samuti kehtivad taudipunkti likvideerimiseni piirangud inimeste ja transpordivahendite liikumisele.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esitab valitsusele ettepanekute paketi Aafrika seakatku leviku piiramiseks Eestis ja selle tekitatud kahju leevendamiseks.
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.