• 20.01.26, 09:00

Huntide küttimismahtu suurendati 163 loomani

Eestis suurendati huntide küttimismahtu, et hoida suurkiskjate arvukus tasakaalus ning vähendada kahjusid loomapidajatele. Värskete seireandmete põhjal anti jahihooajaks juurde 33 lisaluba ning kokku tohib nüüd küttida 163 hunti.
Huntide küttimismahtu suurendati 163 loomani.
  • Huntide küttimismahtu suurendati 163 loomani.
  • Foto: Pixabay
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi varasem lubatud maht oli 130 looma, kuid andmete täpsustumisel otsustati küttimismahtu suurendada.

Seotud lood

Uudised
  • 17.11.25, 10:13
Tallinna Halduskohus ei rahuldanud hundijahi esmast õiguskaitse taotlust
Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2025 määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.
Uudised
  • 03.11.25, 09:23
Alanud hundijahi käigus tohib esmalt küttida 84 hunti
Eestis on alanud hundijahi hooaeg, mille käigus on esialgu lubatud küttida kuni kaheksakümmend neli hunti. Jahikorraldus on kokku lepitud suurkiskjate koostöökogus ning jaht toimub ohjamisalade põhiselt. Vajaduse korral võib Keskkonnaamet kvooti hooaja jooksul täiendada, kui laekub uusi andmeid huntide leviku ja arvukuse kohta. Hundijahi hooaeg kestab 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.
Uudised
  • 14.10.25, 09:12
Keskkonnaamet lubab hundijahti, et kaitsta kariloomi Soomaal
Soomaa rahvuspark on suurelt jaolt üleujutatud ala, kus on tavapäraste ennetusmeetmetega kariloomi kiskjate eest keeruline kaitsta. Seetõttu on Keskkonnaamet andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nn nuhtlusisendite küttimiseks – neist üks on praeguseks realiseeritud. Sellisel kujul ei ole küttimislube varem piirkonnas väljastatud.
Uudised
  • 13.06.25, 11:34
Euroopa Kohus toetas Eesti huntide kaitse põhimõtteid
Euroopa Kohus tegi eile otsuse, mis toetab Eesti senist lähenemist hundi kaitsestaatuse hindamisel ja huntide küttimise reguleerimisel. Kohtuotsus selgitas täpsemalt, kuidas rakendada Euroopa Liidu looduskaitseõigust piiriüleste populatsioonidega liikide puhul ning toetab Eesti senist praktikat.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 16:36
Varajane mais on Eesti tingimustes paindlik ja kindel valik
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele