Põllumeeste närvid on pingul: valitsuse otsusest sõltub Eesti toidujulgeolek
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda hoiatab, et Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi siseriiklikud rahajaotusotsused võivad viia Eesti põllumajanduse sügavasse kriisi ning sundida sektori oma õiguste eest avalikult välja astuma.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et Eesti põllumajanduse ja toidutootmise toetamiseks oleks aastatel 2028–2034 ette nähtud oluliselt vähem raha kui praegusel perioodil. Samal ajal on Eestile kavandatud täiendav 546 miljonit eurot sissetulekulõhe ehk nn agri-prosperity gap’i katteks, kuna Eesti põllumajandustootjate toetused jäävad ka 2027. aasta lõpuks alla Euroopa Liidu keskmise.
Euroopa Komisjon avaldab peagi kauaoodatud lihtsustamise paketi, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat põllumajanduses ja metsanduses. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) koos Põhjamaade ja Balti riikide põllumajandus- ja metsaomanike esindusorganisatsioonidega saatis Euroopa Komisjonile ühise pöördumise, rõhutades vajadust selgete ja praktiliste nõuete ning õigusselguse järele.
Kogu taimekasvatussektori puhul on kahjusid hinnatud üle 113 miljoni euro
Põllumeeste Ühistu KEVILI pöördus 9. oktoobril regionaal- ja põllumajandusministri poole ettepanekuga rakendada sihitud meetmeid, et leevendada tänavuse keerulise taimekasvatushooaja kahjusid ning aidata säilitada Eesti toidutootjate toimetulek.
Euroopa põllumajandussektor on jõudnud kriitilisse seisu. Pärast 18. detsembril toimunud ulatuslikku põllumeeste meeleavaldust, kus üle 10 000 põllumehe kõigist 27 Euroopa Liidu liikmesriigist juhtisid tähelepanu sektori süvenevatele probleemidele, reageerisid Euroopa Liidu institutsioonid erakorralise kohtumisega.
Euroopa Liidu põllumajandustootjad on tõsiselt mures ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku pärast. Täna Brüsselis ja 20 liikmesriigis toimunud sümboolsed protestiaktsioonid kandsid sõnumit, et ilma selge ja piisava eelarveta võib kogu ELi toidujulgeolek variseda kokku nagu kaardimajake.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.