Eesti Maaviljeluse Instituut tunnistas edukaks katsed taimekasvatuse stimulaatoriga ALBIT, mis olenevalt kultuurist tõstab keskmist saagikust 10–20 protsenti.
„Taimekasvatuse katsed viidi mullu Eestis läbi taimekasvatuse eksperimendina, mille eesmärk oli välja selgitada, kas ALBITI kasvustimulaatori kasutamine õigustab ennast või jääb see järjekordse imerohuna tuult püüdma. Katsete tulemused olid üllatavalt head nii Eestis kui teistes lähimates riikides,“ ütleb ALBIT-i esindaja Eestis, OÜ Eharik juhatuse liige Arvi Villemson.
Olenevalt kultuurist on katsete tulemuseks olnud keskmine saagikuse tõus 10–20%. Preparaadi kasutamise efekt paistis kõige rohkem silma mitte eriti viljakatel pinnastel ning taimede kasvuks rasketel aastatel. Villemson märgib, et kuna rahalise kuluna tuleb ALBIT-i kasutamisel arvestada vaid umbes viis eurot töödeldava põllu hektari kohta, võimaldab selle kasutamine kokku hoida väetiste ja kemikaalide kasutamise kulusid.
Eestis selgus näiteks kaitsetest ALBIT-iga, et rapsi sort Clipper ei lamandunud, kuigi kontrollpõld lamandus, saagikuse kasv võrreldes kontrollpõlluga oli 746 kg/ha kohta suurem, test viidi läbi 60 ml preparaadi kuluga hektari kohta ning ALBIT aitas vähendada taimede stressi. Kokkuvõttes oli Eestis tehtud kontrollpõllu saagikus 1742,4 kg/ha ja ALBIT-iga teostatud katsel 2488,4 kg/ha.
Tsehhis tehtud katsed andsid rapsile lisasaaki ha kohta 322 kg, Lätis tehtud katsed andsid nisule Fredis lisasaaki 210 kg ha kohta ning katsed kartulisordiga Borodino Roosa andsid lisasaaki hektari kohta 2,26 tonni, kusjuures ühe liitri ALBIT-iga töödeldi 5,25 ha. ALBIT-i rahaline kulu ühe hektari kohta oli 19 eurot, mis andis lisasaaki 2260 kg kartuleid.
„ALBIT-i töötas välja Venemaa teaduste akadeemia bioloogiakeskus. Preparaat on 15 aastaga leidnud kasutamist kõigis Venemaa põllumajanduslikes regioonides ning on tänase päeva seisuga ametlikult sertifitseeritud taimede põuakindluse tõstmise vahend tervel Venemaal,“ räägib Arvi Villemson.
Reeglina viiakse ALBIT mulda koos teiste kemikaalidega. Standard-töötlemisrežiim on seemnete töötlemine, pluss üks või kaks pritsimist vegetatsiooni perioodil. ALBIT on inimestele ja loomadele täiesti ohutu omades neljandat ohutusklassi. ALBIT-it müüakse 21 riigis.
Kogeneratsiooni prototüüp tuleb testimisele tänavu sügisel
Lisaks preparaadi ALBIT-i esindamisele ja propageerimisele tegeleb Eharik OÜ ka ise põllumeestele loodud seadmete väljatöötamisega. Tänavu augustis on plaanis lõpetada kogeneratsiooni prototüübi ehitus. Loodav seade tuleb 20 kW elektrilise võimsusega ja on suuteline tootma elektrit, sooja ja soovi korral ka diisli kvaliteediga vedelkütust.
„Hetkel on õige aeg anda tagasisidet, millise elektrilise võimsusega ja millisel toorainel peaks olema teie majapidamisse sobilik seade häälestatud. Tagasiside suuname seadme arendusse ning proovime arvestada võimalikult täpselt põllumeeste tegelike vajadustega,“ sõnab Villemson.
Lisainfo:
ALBIT preparaadi kohta
www.albit.eeALBIT-i katsete ning ning kogeneratsiooni prototüübi kohta:
Arvi Villemson
Tel. +372 516 4640, +372 520 2929
Seotud lood
2013. aasta kõrgeim rapsisaak Eestis oli 3,6 tonni hektarilt ning see saadi Albiti preparaadi abil.
2014. aasta Viljelusvõistlusel sai 9,4 tonnise hektarisaagi Piibe Post Kõljala Põllumajanduslikust OÜst. Suur saak saadi Albiti kasvustimulaatori kaasabil ning käesoleval aastal on plaanis laiendada preparaadi kasutamist.
Taimekasvatuse stimulaator Albit on neljanda põlvkonna fungitsiid, mis mitte ei ravi taimi, vaid väldib nende haigestumist.
Bioloogiline kasvustimulaator Albit on just üks selline innovaatiline lahendus, mis aitab lahendada taimekasvatuse põhiprobleeme.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele