Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 19. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CM: Taimekasvatuse stimulaator ALBIT läbis edukalt katsed

Eesti Maaviljeluse Instituut tunnistas edukaks katsed taimekasvatuse stimulaatoriga ALBIT, mis olenevalt kultuurist tõstab keskmist saagikust 10–20 protsenti.

„Taimekasvatuse katsed viidi mullu Eestis läbi taimekasvatuse eksperimendina, mille eesmärk oli välja selgitada, kas ALBITI kasvustimulaatori kasutamine õigustab ennast või jääb see järjekordse imerohuna tuult püüdma. Katsete tulemused olid üllatavalt head nii Eestis kui teistes lähimates riikides,“ ütleb ALBIT-i esindaja Eestis, OÜ Eharik juhatuse liige Arvi Villemson.

Olenevalt kultuurist on katsete tulemuseks olnud keskmine saagikuse tõus 10–20%. Preparaadi kasutamise efekt paistis kõige rohkem silma mitte eriti viljakatel pinnastel ning taimede kasvuks rasketel aastatel. Villemson märgib, et kuna rahalise kuluna tuleb ALBIT-i kasutamisel arvestada vaid umbes viis eurot töödeldava põllu hektari kohta, võimaldab selle kasutamine kokku hoida väetiste ja kemikaalide kasutamise kulusid.

Eestis selgus näiteks kaitsetest ALBIT-iga, et rapsi sort Clipper ei lamandunud, kuigi kontrollpõld lamandus, saagikuse kasv võrreldes kontrollpõlluga oli 746 kg/ha kohta suurem, test viidi läbi 60 ml preparaadi kuluga hektari kohta ning ALBIT aitas vähendada taimede stressi. Kokkuvõttes oli Eestis tehtud kontrollpõllu saagikus 1742,4 kg/ha ja ALBIT-iga teostatud katsel 2488,4 kg/ha.

Tsehhis tehtud katsed andsid rapsile lisasaaki ha kohta 322 kg, Lätis tehtud katsed andsid nisule Fredis lisasaaki 210 kg ha kohta ning katsed kartulisordiga Borodino Roosa andsid lisasaaki hektari kohta 2,26 tonni, kusjuures ühe liitri ALBIT-iga töödeldi 5,25 ha. ALBIT-i rahaline kulu ühe hektari kohta oli 19 eurot, mis andis lisasaaki 2260 kg kartuleid.

„ALBIT-i töötas välja Venemaa teaduste akadeemia bioloogiakeskus. Preparaat on 15 aastaga leidnud kasutamist kõigis Venemaa põllumajanduslikes regioonides ning on tänase päeva seisuga ametlikult sertifitseeritud taimede põuakindluse tõstmise vahend tervel Venemaal,“ räägib Arvi Villemson.

Reeglina viiakse ALBIT mulda koos teiste kemikaalidega. Standard-töötlemisrežiim on seemnete töötlemine, pluss üks või kaks pritsimist vegetatsiooni perioodil. ALBIT on inimestele ja loomadele täiesti ohutu omades neljandat ohutusklassi. ALBIT-it müüakse 21 riigis.

 

 

 

 

 

 

 

Kogeneratsiooni prototüüp tuleb testimisele tänavu sügisel

Lisaks preparaadi ALBIT-i esindamisele ja propageerimisele tegeleb Eharik OÜ ka ise põllumeestele loodud seadmete väljatöötamisega. Tänavu augustis on plaanis lõpetada kogeneratsiooni prototüübi ehitus. Loodav seade tuleb 20 kW elektrilise võimsusega ja on suuteline tootma elektrit, sooja ja soovi korral ka diisli kvaliteediga vedelkütust.

„Hetkel on õige aeg anda tagasisidet, millise elektrilise võimsusega ja millisel toorainel peaks olema teie majapidamisse sobilik seade häälestatud. Tagasiside suuname seadme arendusse ning proovime arvestada võimalikult täpselt põllumeeste tegelike vajadustega,“ sõnab Villemson.

Lisainfo:

ALBIT preparaadi kohta www.albit.ee

ALBIT-i katsete ning ning kogeneratsiooni prototüübi kohta:

Arvi Villemson

Tel. +372 516 4640, +372 520 2929

E-post: [email protected]

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960