Albiti toimeaineks on tema sõnul polü-beta-hüdrosüülõli hape, mida valmistatakse pinnases elavatest bakteritest Bacillus megaterium ja Pseudomonas aureofaciens. Looduses stimuleerivad need bakterid taimede kasvu ja kaitsevad neid haiguste eest. Preparaadi kasutamine mõjutab Villemsoni sõnul oluliselt mulla mikrofloora paranemist ning parandab taimede võimet toitainete omastamisel, juurestiku arengut ning tõstab immuunsust haiguste vastu. Albit loetakse neljanda põlvkonna fungitsiidiks, mis mitte ei ravi taimi, vaid väldib nende haigestumist.
Albitil on see omadus, et ta tõstab teravilja proteeiini ja kleepvalgu sisaldust ning reeglina saab põllumees selle tulemusena kõrgema sordi toiduvilja ning rapsi puhul tõuseb lisaks saagikusele ka seemnete õli sisaldus.
Talivilja saagi võtmeküsimus on tugev juurestik ja terve taim. "Taliviljade saagikused on reeglina suvivilja omast vähemalt kolmandiku kõrgemad ja heal juhul isegi rohkem. Hea saagi eelduseks on aga ka hoolitsus taimede eest," märkis Villemson.
Juuresoleval pildil on näha, kuidas mõjub talivilja juurestikule kasvustimulaator Albiti kasutamine. Juurestik on tugevalt arenenud, see on nagu põõsas võrreldes kontrolliga. Senised Albiti kasutajad võivad Villemsoni sõnul kinnitada, et visuaalsel vaatlusel on arenenud juurestik üks Albiti omadusi, mis kohe silma hakkab ja see loob eeldused ka taimede heale talvitumisele ja saagile.
Albitit kasutatakse reeglina lisana puhtimis- ja pritsimissegus. Kui puhtimisvõimalust ei ole, siis tuleks kasutada pritsimissegu varases kasvufaasis. Albiti kõige suurem kasumlikkus avaldub just rapsi kasvatamisel, sellele järgnevad teraviljad. Albiti kulunorm on reeglina 40ml/ha kohta ehk ca 5 eurot.
Taliviljade kevadisel hooldusel tuleks Albitit lisada kohe esimesele väetamisele vedelväetisega või esimesele pritsimissegule. See annab vilja kasvule eriliselt hea stardi.