Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 20. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tähtis on teadvustada, millest tekivad probleemid Sinu põllule ja kuidas neid ületada. Artikli lõpuks saad sa selgemaks miks 60ml/ha kohta Albitit oli suuteline mõjutama Martin Salu põllu kasumlikkust. See teadmine võib aidata ka sinu kulusid kokku hoida ja tulusid suurendada.

Põhiliseks võimalikuks probleemiks põllul on ikka ebasobivad ilmaolud taime kasvuks ja koristuseks. Teise probleemi tekitame me ise – pestitsiidide kasutamine vähendab mulla viljakuse näitajaid 30-50%. Alles seejärel järgnevad kahjurite ja haigustega seotud probleemid. Põllumajanduse intensiivistamise hoos me planeerime saagi kasvatust, anname vastava normi väetiseid ja teeme ettenähtud normi pritsimisi. Taimede elutegevust juhivad, reguleerivad ja mõjutavad kasulikud bakterid, mis mullas ja risosfääris elavad. Need valmistavad taime ette söögikorraks, teevad talle suupäraseks toitu, kaitsevad haiguste, ökoloogiliste ja keemiliste stresside vastu.

Tehes ühtepidi vajalikke toiminguid kõrge saagi nimel, kasutame pestitsiide. Teistpidi peame aru andma, et pestitsiidid vähendavad ka mulla viljakuse näitajaid ja taime vastupanuvõimet taimekasvatuse põhiprobleemidele. Ja unenägu võibki jääda täitumata, kui me ei kasuta teadlaste soovitatud lahendusi mullaviljakuse säilitamisel ja tõstmisel.

Keemilised antistressandid vähendavad kemikaalide põhjustatud stressi aga ei taasta elu mullas. Erinevad elusbakterite preparaadid taastavad mulla elustikku, aga nad on tundlikud pestitsiididele, mis nende tegevust püüavad nullida. Saame surnud ringi. Vene teadlased lahendasid selle surnud ringi ühekskümnendatel riikliku programmi piires, seda tööd tunnustati lõpuks ka riikliku innovatsioonipreemiaga.

Avastati polü beeta hüdroksüülõli hape - see on biopolümeer, mis on mõeldud kasutamiseks koos pestitsiidega. See annab põllumeestele võimaluse lahendada intensiivse põllunduse surnud ring. Preparaat kommertsnimega Albit on eelkõige just antistressant - mõeldudki kasutamiseks koos pestitsiididega, ta on ka uue põlvkonna fungitsiid, mis tõstab taime immuunsust ja ühtlasi ka kasvustimulaator. Preparaat mõjutab taimi läbi lehtede, risosfääri ja pinnase. Kõige põnevam on, et ta kaitseb taime nii keemiliste kui ökoloogiliste stresside eest – aga need on taimekasvu suurimad mõjutajad.

Meie viimaste aastate viljelusvõistluste superstaarid Martin Salu, Kaido Kirst, Margus Lepp, Piibe Post jt on nende omaduste olemasolu oskuslikult enda kasuks tööle pannud. Sama võimalus on ka lugejal. Viljelusvõistluse protokolle vaadates võib seal leida tagasihoidliku rea- kasutati 40 -60 ml /ha kohta Albitit. Esmalugejale ei ütle see ilma lahtimõtestamata reeglina midagi. 

Allpool püüame seda lahtimõtestamist teha ja anda lühiülevaate kuidas Albit ikkagi töötab. Miks Albit mõjutas Martin Salu rapsipõllu kasumlikkuse tulemust? Miks on mõtet Albitit kasutada? Milliseid protsesse Albit põllul mõjutab? jne

2016 aasta Viljelusvõistluse kasumlikkuse auhind Martin Salule

Pikaajalised põuad nüüd ka Eestis – kuidas nendega toime tulla?

Talivilja kiirest taastumisest ja arengust sõltub rahakoti paksus

Kergem ja odavam on tõsta taimede haiguskindlust, kui neid ravida

Pigistame väetistest viimase välja

Albiti toimeaine polü beeta hüdroksüülõli hape on valmistatud pinnases elavatest kasulikest bakteritest

Seemnete töötlemisel Albitiga toimub taime mõjutamine läbi risosfääri

Seega Albit on universaalne taimekasvatuspreparaat, mis toimib praktiliselt kõigis taime eluvaldkondades.

Pikemalt saate lugeda Albitist meie uuelt kodulehelt www.albit.ee.

Arvi Villlemson

Eharik OÜ

Tel. 51 64 640

E-post: [email protected]