Eesti Maaülikool

Seekordses "Kasvupinnase" saates vaatame lautadesse. On vana tõde, et piimalehm on nagu tippsportlane – toodang peab olema tipptasemel. Selleks tuleb lehmade eest ka hoolitseda nagu tippsportlaste eest – söötmine, puhkus, tervishoid ja elumugavus peavad olema tagatud.

Keskkonnaamet ja Eesti Maaülikool sõlmisid 2019. aasta kevadel lepingu „Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava 2021-2025 eelnõu“ koostamiseks, mis kinnitati Keskkonnaameti poolt 22.03.2021. Kõneksoleva kava fookusliikideks on hallhani, rabahani, suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja kanada lagle. Eriline rõhuasetus on aga rabahanel, suur-laukhanel ja valgepõsk-laglel kui kõige arvukamatel ja enim põllumajandusele kahjusid tekitavatele liikidele.

Viimasel nädalal on nii põllumajanduse kui toidutööstuse organisatsioonid ja ettevõtjad tauninud toidu, eriti joogipiima odavmüüki Eesti kaubanduskettides. Seda põhjusega, sest kodumaise tootja kurnamisest hinnasurvega kaotavad lõpuks nii toidujulgeolek kui keskkond.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Maaülikool ja Maaeluministeerium viivad läbi küsitlust, mille eesmärk on kaardistada põllumajandus- ja toidutootjate huvid bioressursi töötlemise ja/või väärindamise teemadel, sh huvi taimede- ja loomakasvatuse kõrvalsaadustest biogaasi/biometaani, väetiste jms toodete tootmise vastu.

Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool ilmutas äsja kolme köitesse koondatud juhendmaterjali toidu säilimisaja määramisest.

5. detsembril avab Akadeemilise Põllumajanduse Selts oma 100. aastapäeva veebikonverentsiga, kus otsitakse tuleviku väljavaateid põllumajandusteadusele. Miks seda tehakse, uurisime seltsi presidendilt Marko Kassilt.