Eesti Maaülikool

Keskkonnaamet ja Eesti Maaülikool sõlmisid 2019. aasta kevadel lepingu „Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava 2021-2025 eelnõu“ koostamiseks, mis kinnitati Keskkonnaameti poolt 22.03.2021. Kõneksoleva kava fookusliikideks on hallhani, rabahani, suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja kanada lagle. Eriline rõhuasetus on aga rabahanel, suur-laukhanel ja valgepõsk-laglel kui kõige arvukamatel ja enim põllumajandusele kahjusid tekitavatele liikidele.

Kuna loomakasvatuse keskkonnasõbralikkus ja süsiniku jalajälg sõltub suures pildis sellest, kui palju kasutatakse protsessis transporti ehk kus toodetakse loomadele sööta ja kus tarbitakse liha, siis on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Allan Kaasiku hinnangul Eesti loomakasvatuse süsiniku jalajälg väike.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Maaülikool ja Maaeluministeerium viivad läbi küsitlust, mille eesmärk on kaardistada põllumajandus- ja toidutootjate huvid bioressursi töötlemise ja/või väärindamise teemadel, sh huvi taimede- ja loomakasvatuse kõrvalsaadustest biogaasi/biometaani, väetiste jms toodete tootmise vastu.

Põllumajandusettevõtete infosüsteemid on valmis elektrooniliste arvete vahetamiseks ja e arvetes tajutakse kulude kokkuhoidu, kuid pigem suurema arvemahu korral. Paljudes põllumajandusettevõtetes aga on arvete maht väike, mille tulemusena ei tajuta e arvetes piisavalt lisandväärtust, kirjutab Anne-Ly Jõesaar mullu Maaülikoolis kaitstud magistritöös „E arvete kasutamist mõjutavad tegurid Eesti põllumajandusettevõtete näitel“.

5. detsembril avab Akadeemilise Põllumajanduse Selts oma 100. aastapäeva veebikonverentsiga, kus otsitakse tuleviku väljavaateid põllumajandusteadusele. Miks seda tehakse, uurisime seltsi presidendilt Marko Kassilt.

Täna veebikonverentsina toimuval mullapäeval käsitletakse peamiselt mulla elurikkusega seotud teemasid. Samuti kuulutati välja aasta muld - 2021. aasta mullaks valiti kivine ent viljakas rähkmuld.