Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 11. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Iru jäätmeploki ehitamine liigub graafikust eespool ning kui katsetamine ja lõplik seadistamine on edukas, alustab jäätmeplokk stabiilset elektri ja soojuse tootmist umbes jaanipäevast. Sellest hetkest alates lõpeb suuremahuline segaolmeprügi ladestamine prügilates ja praktiliselt kogu Eestis tekkiv prügi taaskasutatakse," rääkis Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo.

Katsepõletuste alguse ajaks tuleb Iru koostootmisjaama jäätmepunkrisse varuda umbes 1000 tonni prügi, millest hetkel on punkris ca 10%. Esimesed segaolmejäätmed jõudsid Iru jaama pallitatud kujul Väätsa prügilast. Järgmiseks etapiks on pallide lõhkumine haaratskraana abil ning jäätmete segamine, et saada võimalikult ühtlase kütteväärtusega mass. Kuna haaratskraanaga töötamine nõuab operaatorilt kogemust ja vilumust, harjutatakse esimese prügi peal nii kraana käsitsemist kui ka prügi kallamise protsessi juhtimist.

Kui jäätmeplokk selle aasta suvel täisvõimsusel tööle hakkab, võtab see keskmiselt vastu ligi 110 prügiautot päevas ehk keskmiselt siseneb jaama territooriumile üks auto iga 10 minuti tagant. Mitmesugust liiki jäätmete põletamiseks sobiv põletussüsteem tagab tõhusa, keskkonnasõbraliku ja turvalise jäätmepõletuse. Jäätmepõletusjaama tehniline lahendus ei vaja segaolmejäätmete põletamiseelset purustamist ega sõelumist.

Ühes tunnis on jaam võimeline põletama 27,5 tonni segaolmejäätmeid, mis teeb täisvõimsusel töötades kuni 660 tonni päevas ning aastas kuni 220 000 tonni. Iru jäätmeploki elektritoodang vastab umbes Paide linna ja selle lähiümbruse elektritarbimisele. Soojusenergiat hakkab Eesti Energia edastama Tallinna ja Maardu elanikele kaugküttevõrgu kaudu, Iru jäätmeploki osakaal on sellest ca 20% ning senisest kuni kolmandiku võrra soodsamalt.