Valitsus toetas maaeluminister Tarmo Tamme ettepanekut käivitada mahemajanduse tervikprogramm. Maaeluministeerium peab koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning keskkonnaministeeriumiga leidma 1. maiks 2017 mahemajanduse programmi rahastamisvõimalused ja koostöövormi.

- Valitsus toetab mahemajanduse programmi käivitamist
- Foto: Postimees/Scanpix
„Eestil on unikaalne võimalus kasutada kõiki puhtast keskkonnast tulenevaid konkurentsieeliseid,“ ütles Tarmo Tamm rääkides valitsusele programmi väljatöötamise vajadusest. „Mahemajanduse tervikprogrammi rakendamine looks paremad eeldused ühistegevusele ja tagaks mahevaldkondade ülese koordineerimise. See aitaks suurendada eksporti, aga ka mahetoodangu tarbimist kohapeal,“ rääkis minister.
Maailma suundumused ja trendid näitavad üha kasvavat huvi nii mahepõllumajanduse kui ka laiemalt mahemajanduse vastu. Kunagisest nišiettevõtlusest on saanud arvestatav majandusharu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Globaalse maheturu maht on viimase kümne aastaga kolmekordistunud 25,4 miljardilt eurolt 2004. aastal 72,5 miljardi euroni 2014. aastal. 2016. aastal oli Eestis 183 700 hektarit mahepõllumajanduslikku maad, mis moodustab 18 protsenti kogu põllumajandusmaast. Eesti on selle näitaja poolest Euroopas esirinnas. Eestil on kõik eeldused ka teiste mahemajanduse valdkondade nagu puidu-, maheturismi-, loodusfarmaatsia ja –kosmeetikasektori arenguks. Põllumajandus on väike osa kogu Eesti mahemajanduse potentsiaalist.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.