Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 13. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

RMK jahindustalituse juhataja Kalev Männiste sõnul tekkis 2016. aastal olulisi ulukikahjustusi vähem kui 2015. aastal, ent taasuuendamist vajavad alad on suurenenud viiendiku võrra.

Eelmisel aastal hüvitas RMK-le ulukikahjusid riigimetsas üheksa jahiühendust, nõutav kogusumma oli toona 5400 eurot ning metsakultuure rajati või täiendati 15 hektaril. Tänavu plaanitavad tööd 39 hektaril lähevad maksma 30 200 eurot. Jahiühendused peavad sellest tasuma 28 300 eurot, sest katavad osa kulust tööga. “Võrreldes varasemaga on tänavused tööd kallimad, sest proportsionaalselt rohkem on metsakultuuride taasuuendamist, mitte olemasoleva täiendamist, nagu mullu,” selgitas Männiste.Põhiline metsakahjustaja on Eesti metsades traditsiooniliselt põder, kes sööb nii äsja kasvama pandud metsakultuuri, aga võib kahjustada ka noorendikku ja latimetsa. “Kõige enam on kahjustatud haavapuistuid, pindalaliselt 49% kahjustustest,” sõnas Kalev Männiste. “Sellele järgnevad männikud 40%-ga, kusjuures haavikutes puudutavad kahjustused valdavalt latimetsa, männikutes aga alles kasvama pandud puid.”Maakondadest oli Männiste sõnul enim olulisi kahjustusi Tartumaa, Ida-Virumaa ja Põlvamaa metsades, nende arvele langes 42% kõigist olulistest ulukikahjustustest. Jahimehed hüvitavad riigimetsas tehtud ulukikahjud RMK-le tänavu teist aastat järjest, vastav kokkulepe sõlmiti pärast 2013. aastal kehtima hakanud jahiseadust. Kokku on RMK sõlminud riigimaa jahindusliku kasutuse lepingu 325 jahipiirkonna kasutajaga.