Saaremaa nuhtlusliigile kehtestati suurem küttimisvabadus

Punahirv  Foto: Reuters/Scanpix

Keskkonnaminister Siim Kiisler allkirjastas jahieeskirja muudatuse, millega suurendatakse punahirve küttimist. Seda ennekõike arvukuse langetamiseks ning nonde tekitatud kahjude vähendamiseks.

Keskkonnaagentuuri 2018. aasta ulukiaruande järgi on punahirve arvukus võrreldes eelnevate aastatega valdavalt püsinud või isegi veidi suurenenud. Liigi levikuala on riigi mandriosas jätkuvalt laienemas. Eriti palju peavalu valmistavad punahirved Saaremaal, kus nende poolt põhjustatud põllukahjude tõttu on hirvest kujunenud nuhtlusliik.

„Hirv on küll uhke uluk, kelle jooksuaja möirged ja võitlused on omaette kuuldemäng, kuid ta põhjustab ka omajagu meelehärmi. Kuna hirv on nii puusööja kui põllukaapija, siis tema tekitatud kahjustused pole metsa- ja põllumeestele sugugi meeltmööda. Just põllu- ja metsakahjustuste pidurdamiseks muudatus sisse viidigi,“ selgitas keskkonnaminister Kiisler.

Muudatusega saavad jahimehed punahirvede arvukust paremini kontrolli all hoida. Nii pikendatakse punahirvele lubatavat jahiaega selliselt, et punahirve vasikatele kehtestatud varitsus-, hiilimis- või peibutusjaht algab varasema 1. septembri asemel 15. augustil. Punahirve pullidele kehtestatud varitsus-, hiilimis- või peibutusjaht ning ajujaht ja jaht jahikoeraga lõpeb varasema 31. jaanuari asemel 15. veebruaril.

Keskkonnaagentuuri aruandes on öeldud, et punahirve arvukus on viimase aasta jooksul püsinud eelmise aastaga võrreldes sarnasel tasemel. Umbes 7000 punahirvest kaks kolmandikku elab Saaremaal. Saaremaal soovitas keskkonnaagentuur mullu küttida 1700 punahirve. Samas jahipiirkondade kasutajate küttimissoov oli 1021 isendit. Põllu- ja metsamehed tegid aga ettepaneku küttida vähemalt 1500 hirve.

Arvestades viimastel aastatel kütitud hirvede arvu, asurkonna soolise jaotuse ja juurdekasvuga, pidi punahirve arvukus

Eestis 2017. aasta talvel talvel küündima u 7000 isendini. Neist omakorda 2/3 elas Saaremaal.

Punahirvega võivad kaasneda metsa- ja põllukahjustused, sest hirv on osaliselt dendrofaag ehk puusöödik, põldudest eelistab aga rapsipõlde. Hirvedele meeldib jõudu katsuda ka põldudele jäätud silorullidega. Tulemuseks on lõhutud rullikile ja silo riknemine.

Ettepaneku punahirve jahiaegade pikendamiseks on teinud Saaremaa Jahindusnõukogu, Eesti Erametsaliit ning mitu maa- ja metsaomanike esindusorganisatsiooni. Ettepanekud on läbi arutatud Eesti Jahimeeste Seltsis toimunud jahimeeste, metsaomanike, põllumeeste, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajate ümarlaual. Määruse muutmisel on lähtutud ümarlaua ettepanekutest.

Hirve arvukusest ja küttimissoovitustest saab lugeda Keskkonnaagentuuri aruandest.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931