Märgalade taastamist ei tohiks näha majandusarengu takistaja, vaid seni kasutamata võimalusena. Õigesti kavandatud taastamistöö toob tagasi elurikkuse ja võitleb kliimamuutusega ning avab samal ajal uksi uutele toodetele, teenustele ja töökohtadele, kirjutavad Siim Kabrits, Siim Raadik ja Oana Popescu seeneidust Shroomwell.

- Shroomwelli asutaja Siim Kabrits, innovatsioonijuht Siim Raadik ja seenearenduse teadlane Oana Popescu.
Eesti on märgalade maa. Või vähemalt oli. Möödunud sajandi jooksul on kuivendamine, kaevandamine ja teisenenud maakasutus muutnud suured alad soodest ja luhtadest põldudeks, metsadeks või lihtsalt hüljatud tühermaaks. Jääksood, mis kunagi toimisid loodusliku süsinikuhoidlana, on muutunud kasvuhoonegaaside allikaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maname end mõttes tulevikku. Eestisse aastal 2040. Mina näen Eestit mükotehnoloogiline majandusena, kirjutab Shroomwell OÜ juht Siim Kabrits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.
Kodumaise kaitsetööstuse kõrval tasub Eestil keskenduda ka julgeolekuriske maandatavatele biotehnoloogiatele, kirjutab ettevõtja, Shroomwell OÜ asutaja Siim Kabrits.
Tänasel rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on soode ja inimeste heaolu vahelised seosed. Inimene on looduse osa ja seega oleme nii terved kui heas seisus on meie looduse ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu muutunud sood on kaotanud oma algse rolli looduses, need ei seo enam süsinikku, ei puhasta ega säilita enam vett ning ei toeta elurikkust, seepärast on vajalik teha märgalade taastamistöid.
Täna, rahvusvahelisel märgalade päeval rõhutatakse märgalade kaitsmise ja taastamise kasvavat tähtsust. Need elutähtsad ökosüsteemid on maailmas kadumas kolm korda kiiremini kui metsad – alates 1970. aastast on hävinud juba 35% märgaladest.