Seeneidulased: märgalade taastamine oleks Eesti majandusele suur võimalus

Maname end mõttes tulevikku. Eestisse aastal 2040. Mina näen Eestit mükotehnoloogiline majandusena, kirjutab Shroomwell OÜ juht Siim Kabrits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.

Kodumaise kaitsetööstuse kõrval tasub Eestil keskenduda ka julgeolekuriske maandatavatele biotehnoloogiatele, kirjutab ettevõtja, Shroomwell OÜ asutaja Siim Kabrits.

Tänasel rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on soode ja inimeste heaolu vahelised seosed. Inimene on looduse osa ja seega oleme nii terved kui heas seisus on meie looduse ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu muutunud sood on kaotanud oma algse rolli looduses, need ei seo enam süsinikku, ei puhasta ega säilita enam vett ning ei toeta elurikkust, seepärast on vajalik teha märgalade taastamistöid.

Jälle on üks hooaeg lõppemas ning 2025. aasta saagid on peagi salves. Aasta oli meil taas keeruline, oma jahedate ilmade ja rohkete sademetega, nagu tavaliselt – põllumajanduses ei hakka kunagi igav. Ka maailmas toimus sel aastal palju. Jätkub Venemaa agressioon Ukrainas, Ameerikas valiti uus president, kes hakkas koheselt tolle ja tariife rakendama ning Lähis-Idas algas uus sõda. Kõik need sündmused mõjutavad otseselt maailma väetiste turul toimuvat, seda nii nafta, gaasi, kui ka tooraine hindade läbi. Samuti on muutumas väetiste tarbimine ja nõudlus erinevates piirkondades, sest enese toiduainetega varustatuse vajadusest on maailmas väga hästi aru saadud.