Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse kiitis valitsuse ja erinevate asutuste operatiivset reageerimist sigade Aafrika katkule (SAK), kuid rõhutas vajadust leida lisavahendeid nii siseriiklikult kui ka Euroopa Liidust. „Hukatavate sigade kompenseerimise kõrval tuleks ka sealihaga tegelevatele tööstustele luua SAKiga seotud hüvitismeetmed, kuna tööstused on üks osa strateegilisest tervikahelast,” sõnas Kruuse.
4.-5. septembril toimus Läänemaal Roosta puhkekülas Seakasvatuse konverents 2025, mis tõi kokku sektori võtmeisikud, teadlased ja poliitikakujundajad. Kahepäevase konverentsi fookuses oli Eesti seakasvatuse roll toidujulgeolekus, majanduse ja regionaalarengu panus ning sektori tulevikuväljavaated.
“Siin hommikulauas on valikus ainult köögiviljadega sarvesai ja kuulge, teine on lõhega,” ütleb seakasvataja ironiseerival noodil käesoleva aasta Seakasvatuse konverentsi eel. “Jajah, nii ta on meil praegu,” vastab teine.
Sigade Aafrika katku levik on jõudnud olukorda, kus sealihatootjad otsivad mööda Eestit, kust vähegi saaks veel kodumaist toorainet. Samal ajal otsitakse liha ka välismaalt.
Stabiilne piimatootmine eeldab, et tehnika töötab katkestusteta. Kui aga lüpsi-, söötmis- või sõnnikueemaldusrobot seisab, peatub paraku ka tootmine. Seetõttu on hoolduse, nõustamise ja kiire tehnilise toe roll suurem kui kunagi varem.