2016 aasta Viljelusvõistluse kasumlikkuse auhind Martin Salule

2016 aasta Viljelusvõistluse kasumlikkuse auhind Martin Salule  Foto: Margus Ameerikas

Viljelusvõistlus on meie põllumeeste üks aasta tippsündmusi, kus on võimalik proovile panna oma oskusi ja kogemusi ning samas omandada teiste paremaid professionaalseid taimekasvatuse võtteid. Üks olulisemaid nominatsioone on siin kultuuride kasumlikkus.

Viimased neli aastat on Eesti põllumeestel olnud võimalus kasutada bakterpreparaati Albit. Paljusid huvitab – mis sellest kasu on, kuidas seda kasutada, kuidas ta ikka mõjutab taime kasvu, kes need kasutajad siis on? Esimesel kasutusaastal 2013 võitsid suvirapsi kasvatusel kaks esimest kohta Albiti kasutajad: Kaido Kirst ja Kalle Kits. Siit alates on iga aasta nii rapsi kui teravilja kasvatajate paremikus olnud alati ka Albiti kasutajad. Kõige värvikam saavutus on  muidugi talirapsi kasvatuse maailmarekordi osaline olla - Margus Lepp kasutas preparaati 2016 aastal oma 6,9 tonnise hektarisaagi kasvatamisel.

See, et Albit mõjutab positiivselt saagikust ka Eesti oludes on paljude praktikute poolt nüüd järgi proovitud tootmistingimustes, ka 2016 aasta Viljelusvõistluse paremate taimekasvatuse võtteid analüüsides leiame nende retseptidest Albiti nime nii rapsi, teravilja kui ka herne kasvatajate paremiku seast.

Martin Salu sai paremuselt teise koha talirapsiga saagikusega 4,3 t/ha, aga veel olulisem on tema esikoht kasumlikkuse edetabelis. Tehes tööd eeldame ju, et meie kasum oleks võimalikult suur. Martini rapsi saak oli  hea ja saagi õlisisaldus oli 1,5% parem kui konkurentidel - Albit oli selle tulemuse saavutamise oluline komponent

Suure saagi saamisel on abiks Albit.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Kuidas Albitit kasutatakse? Martin kasutas preparaati oma talirapsi peal taimekaitset tehes lisades teda oma taimekaitse segusse 8. mail 60ml/ha kohta – rahaline kulu oli siis 6 eurot/ha. See on täpselt nii nagu kasutusjuhendis ette nähtud. Talirapsi puhul kasuta Albitit kohe kevadel vegetatsiooni algul lisades teda pestitsiididele. Sama kehtib ka suvirapsi puhul, kasuta  Albitit 3-5 lehe juures lisana pritsimissegule, ajaliselt on see siis kuskil juuni algul ja langeb kokku umbrohu tõrjega.

Seega rapsi kasvatamisel kasuta Albitit alati lisana pritsimissegule ja kohe vegetatsiooni algul. Hilisem kasutamine ei kindlusta enam soovitud tulemust. Aitab kasutamise ühest korrast, seda loetakse majanduslikult optimaalseks, aga võib kasutada ka loomulikult teine kord, kui tehakse näiteks täiendavaid pestitsiidide kasutamisi. Kaido Kirst kasutab näiteks enamuse pritsimiste korral teda antistressandina.

Kuidas Albit mõjutab rapsi saagikust? Albitil on kolm põhiomadust – ta on antistressant, ta on uue põlvkonna fungitsiid ja kasvustimulaator – nende kolme omaduse koosmõjul kasvavad saagikus ja saagi kvaliteedi näitajad. Hästi põhjalikult saad Albiti toimemehanismist lugeda meie uuelt kodulehelt: http://www.albit.ee/index.php/kuidas-albit-toeoetab. Siit saad vastuse täpsemalt kuidas Abiti toimeaine töötab.

Aga lühidalt rapsi puhul on kõige olulisem faktor Albiti antistressandi omadus - ta aitab nii keemiliste kui ökoloogiliste stresside vastu - aga need on just tegurid, mis kõige enam mõjutavad taime kasvu. Seepärast kasutakse teda just lisana pestitsiididele, siis on tema kasutegur kõige suurem. Albiti toimeainet valmistatakse bakteritest, see on biopolümeer, mida kemikaalid ei suuda mõjutada, see ongi see mille poolest Albit erineb teistest analoogidest. Preparaadi toimeainel on  võime kaitsta taime ökostresside eest: kevadised järsud temperatuuri kõikumised, rahe kahjustustest taastumine, võime kaitsta taime põua mõjude eest, vähendada taime vee vajadust, ta võimendab  taime loomulikke kaitserefleksse. Sellele omadusele rajaneb ka tema uue põlvkonna fungitsiidsete omaduste olemasolu – toimub taime immuunsuse tõus haiguste vastu, väheneb haigestumise oht ja vähenevad hilisemad ravi vajadused.  

Polü beeta hüdroksüülõli hape on toimeaine nimi, mis töötab ka kasvustimulaatorina. Ülioluline on, et taime juurestik areneb kohe vegetatsiooni algul suureks ja tugevaks, tänu millele kasvab taime võime omandada paremini toitaineid ja niiskust pinnasest siis kui seda on kergem teha, risosfääris olevad toitained viiakse taimele paremini  omastatavasse olekusse ning aktiveerub bakterite tegevus, mis fikseerivad õhust lämmastikku. Ja see protsess toimubki tänu toimeainele.

Kõigi nende omaduste koosmõjul kasvab siis rapsi saagikus ca 400 kg/ha kohta tavaliselt ning õlisisaldus 1,5–2%. Kodulehelt leiate ka teiste kultuuride saagikuse tõusu kohta andmeid. Need näitajad on ka teaduskatsetega kinnitatud.

2016 aasta viljelusvõistluse paremate seast leiame veel Kaido Kirsti, kelle nisu ja odra saagid olid teise koha väärilised ja HTM Grupi, kes oli üks parimaid hernekasvatajaid. Eha Piip, kes on HTM Grupis juba kolm aastat Albitit kasutanud on oma intervjuus öelnud, et tänu Albitile on nende saagid viimastel aastatel kasvanud. Siinjuures peab märkima, et Albitil ei ole ainult hetke mõju vaid ta mõjutab põllu viljakust ka pikaajaliselt.

Eha Piip HTM Grupist katsetas samuti Albitiga.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Kasutades Albitit rapsi, teravilja , herne jt. kultuuride kasvatamisel on mõned rusikareeglid:

- kasuta võimaluse korral preparaati lisana puhtimissegule. Sellega tõstad oluliselt taime haiguskindlust, tärkamiskiirust, kasvujõudu, vastupanu võimet põuale ja keemilistele stressidele. Lisades Albitit puhtimissegule võib puhtimine olla tehtud suvalisel ajal, tehes puhtimist puhta Albitiga tuleb see teha vahetult enne külvi. Tavaline doosi suurus on ca 50 ml/tonni seemne kohta – so 5 eurot/tonni kohta.

- kasuta preparaati suviviljade puhul ikka lisana pritsimisegule kui taimel on 3-5 lehte, st kohe vegetatsiooni algul. Kasuta teraviljal kaks korda, vahega 2 kuni 3 nädalat. Doosi suuruseks on teraviljal 40 ml/ha, rapsil üks kord doosiga 60 ml/ha

- taliviljade puhul kasuta kohe kevadel vegetatsiooni algul, kui teed taimekaitset või teine võimalus võib kasutada viljal ka kasvustimulaatorina esimene kord ja teine kord lisana esimese pritsimise segusse. Doosi suurus  vilja puhul 40 ml/ha ja rapsil 60 ml/ha.

Kõige tähtsam Albiti omadus on, et ta on antistressant

graafikut

kodulehega

info@albit.ee

www.albit.ee

Pigistame väetistest viimase välja

Kergem ja odavam on tõsta taimede haiguskindlust, kui neid ravida

Talivilja kiirest taastumisest ja arengust sõltub rahakoti paksus

Pikaajalised põuad nüüd ka Eestis – kuidas nendega toime tulla?

 

 

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931