Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. juuli 2014

Kartuli kasvupind väheneb aga saagikus tõuseb

Viimase 10 aastaga on Eestis kartuli kasvupind tublisti vähenenud, kuid saagikus on peaaegu kahekordistunud.

Kartulisaagikuse osas on tõepoolest toimunud märkimisväärne suurenemine. Seda on positiivselt mõjutanud mitmed tegurid:

Kartuli kasvatamise laienemine spetsialiseerunud tootjatele. Spetsialiseerunud tootjad on erialaliselt informeeritumad ja nende teadlikkus on järjest tõusnud. Nendel on kasutada uuemad tehnoloogilised lahendused, oskuslik saagi kvaliteeti tagav väetamine ning efektiivne kasvuaegsete haiguste tõrje.

Seoses elatustaseme tõusuga on kasvatamisest loobunud osa väikekasvatajaid ja hobikasvatajaid, sest kulutused tehnikale, seemnele, väetisele ja taimekaitsevahenditele olid suured. Enamike väiketootjate saagid jäidki madalaks. Toidukartulit on hakatudki rohkem ostma poest.

Oluliselt on paranenud ka mahapandava seemnekartuli kvaliteet. Seemnekartuli kvaliteet on Põllumajandusameti poolt eelnevalt kontrollitud.

Lehemädaniku lööbimise kohta saadav informatsioon on aidanud ära hoida haiguse levikut ja pikendada kartulitaimede aktiivset kasvuperioodi ning kasvatada pesa massi.

Paljud kasvatajad kasutavad saagikust suurendavatest võtetest ka veel seemnekartuli eelidandamist või iduäratust. Eelidandamine võimaldab kasvuperioodi pikendada ja saagikust suurendada. Tähtis on see, et kasutatud võtted on suurendanud saagikust,  kuid esiletõstmist väärib asjaolu, et oluliselt suurenes kaubakartuli osakaal saagis.

Keskmine kartulisaagikus Eestis 2004–2013, kg/ha

2004 10 3422005 15 0282006 13 2612007 17 1952008 14 3152009 15 2752010 17 4562011 17 8362012 18 2172013 18 875

Kartuli kasvupind Eestis 2004–2013, tuhandetes hektarites

2004 16,12005 14,02006 11,52007 11,12008 8,72009 9,12010 9,42011 9,22012 7,62013 6,6

Allikas: Statistikaamet

 

KOMMENTAAR Riigikogu liikme põllul kartuli saagikus 10-20 tonni hektarilt

Kalvi Kõva, Riigikogu liige ja kartulikasvataja

Tänavu panime Kõva talus kartulit maha kümme hektarit. See on paras kogus, et maaelu võlud ja vaevad ei ununeks Toompea lossi paksude seinte vahel. Pool hektarit varajast kartulit panin mulda juba aprilli algul.

Rõuge rahvale meeldib varajasest kartulist kõige enam Flavia. Kuna punase koorega kartul on muutumas iga päevaga järjest nõutumaks, poetan mulda sellel aastal ka tonnikese Red Soniat. Kui varajase kartuli keskmiseks saagikuseks Haanjamaa kuplite vahel saan 10-12 tonni hektarilt olen või sees.

Hilisemates sortidest on vaieldamatu liider meie põldudel Laura, sellel aastal proovin kätt ka kauni lauakartuli Elfega.

Liivased põllud ja minimaalne väetiste kasutamine lubab saagikuseks loota 25-30 tonni hektarilt.

 

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150