- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kartuli kasvupind väheneb aga saagikus tõuseb
Kartulisaagikuse osas on tõepoolest toimunud märkimisväärne suurenemine. Seda on positiivselt mõjutanud mitmed tegurid:
Kartuli kasvatamise laienemine spetsialiseerunud tootjatele. Spetsialiseerunud tootjad on erialaliselt informeeritumad ja nende teadlikkus on järjest tõusnud. Nendel on kasutada uuemad tehnoloogilised lahendused, oskuslik saagi kvaliteeti tagav väetamine ning efektiivne kasvuaegsete haiguste tõrje.
Seoses elatustaseme tõusuga on kasvatamisest loobunud osa väikekasvatajaid ja hobikasvatajaid, sest kulutused tehnikale, seemnele, väetisele ja taimekaitsevahenditele olid suured. Enamike väiketootjate saagid jäidki madalaks. Toidukartulit on hakatudki rohkem ostma poest.
Oluliselt on paranenud ka mahapandava seemnekartuli kvaliteet. Seemnekartuli kvaliteet on Põllumajandusameti poolt eelnevalt kontrollitud.
Lehemädaniku lööbimise kohta saadav informatsioon on aidanud ära hoida haiguse levikut ja pikendada kartulitaimede aktiivset kasvuperioodi ning kasvatada pesa massi.
Paljud kasvatajad kasutavad saagikust suurendavatest võtetest ka veel seemnekartuli eelidandamist või iduäratust. Eelidandamine võimaldab kasvuperioodi pikendada ja saagikust suurendada. Tähtis on see, et kasutatud võtted on suurendanud saagikust, kuid esiletõstmist väärib asjaolu, et oluliselt suurenes kaubakartuli osakaal saagis.
Keskmine kartulisaagikus Eestis 2004–2013, kg/ha
2004 10 3422005 15 0282006 13 2612007 17 1952008 14 3152009 15 2752010 17 4562011 17 8362012 18 2172013 18 875
Kartuli kasvupind Eestis 2004–2013, tuhandetes hektarites
2004 16,12005 14,02006 11,52007 11,12008 8,72009 9,12010 9,42011 9,22012 7,62013 6,6
Allikas: Statistikaamet
KOMMENTAAR Riigikogu liikme põllul kartuli saagikus 10-20 tonni hektarilt
Kalvi Kõva, Riigikogu liige ja kartulikasvataja
Tänavu panime Kõva talus kartulit maha kümme hektarit. See on paras kogus, et maaelu võlud ja vaevad ei ununeks Toompea lossi paksude seinte vahel. Pool hektarit varajast kartulit panin mulda juba aprilli algul.
Rõuge rahvale meeldib varajasest kartulist kõige enam Flavia. Kuna punase koorega kartul on muutumas iga päevaga järjest nõutumaks, poetan mulda sellel aastal ka tonnikese Red Soniat. Kui varajase kartuli keskmiseks saagikuseks Haanjamaa kuplite vahel saan 10-12 tonni hektarilt olen või sees.
Hilisemates sortidest on vaieldamatu liider meie põldudel Laura, sellel aastal proovin kätt ka kauni lauakartuli Elfega.
Liivased põllud ja minimaalne väetiste kasutamine lubab saagikuseks loota 25-30 tonni hektarilt.
Seotud lood
Eesti Taimekasvatuse Instituut on aretanud uue kartulisordi ‘Teele’. Uus sort on keskvalmiv, kiduussikindel laua- ja salatikartul.
Lugeja küsib: Milline oli tänavu kartulisaak ja kuidas see kujundab kartuli hinda? Vastab: Kalle Hamburg, Kalle Hamburgi talust.
Kahjuks on kartuli kasvupinnad jäänud viimastel aastatel väiksemaks ning praegu on kartuli kasvupind veidi alla 10 000 ha.
Viimasel ajal on meediakära tekitanud ohtliku taimekahjustaja kartuliingerja (Ditylenchus destructor) levik Eestis. Tegemist on silmale nähtamatu, umbes ühe millimeetri pikkuse niitja ümarussiga. Maailmas on ingerjas laialdaselt levinud, Eestis seda kahjurit eriti ei tunta. Millist kahju see ohtlik taimekahjustaja teeb, saad lugeda Seemnekartul OÜ juhi Oliver Otsa artiklist Saarte Häälest.
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele