6. juulil toimus ETKI mahepõldudel sisukas mahepäev. Peamiselt tutvustati teraviljade ja kaunviljade sordilehel olevaid sorte, kuid mööda ei pääsenud ka tänavustest ilmastiku tingimuste mõjust põllukultuuridele.

- Mahetootjad kogunesid maheviljeluse põllupäeval
- Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut
Lisaks juba tuntud kultuuridele näitas teadur Anne Ingver ka spelta katseid ja näiteks iidset ühetera nisu sorti 'Tifi', teadur Lea Narits aga sojaoa ja viki mahekaitseid. toimub Jõgeval juba
13. juulil. Mahepäeva kava leiad
SIIT..
Rahvusvahelise projekti SoilVeg katsete raames tutvustati ka uudset tehnoloogiat, mille eesmärgiks on vahekultuuriks külvatud rukki maharullimine ning põhikultuuri istutuseks vajalike vagude sisse ajamine.Kaera ja talirukki maheväetiste katseid tutvustasid Ilmar Tamm ja Ilme Tupits rahvusvahelise projekti "Tervislikud vähelevinu teraviljad" ning Tiia Kangor projekti "Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses aastatel 2016-2017" raames. Kaunviljade mahekatseid biopreparaatide ja maheväetistega näitas Lea Narits rakendusuuringu "Kvaliteetse maheseemne tootmine, efektiivne mahetootmine ja viljakas muld" raames.Järgmine mahepäev
Registreeruda üritusele saad
SIIN
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Taimekasvatuse Instituut
Seotud lood
Kiirete kevadtöödeni Eestimaa põldudel on jäänud väga vähe aega, mõnel pool on kuuldavasti masinad juba põllul. Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva teadurid teevad väikese kokkuvõtte, kuidas on talvitunud nende katsepõllud.
Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) alustas taas vaatlustega ja informatsiooni kogumisega tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest Eesti erinevates piirkondades.
Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) korraldab 12. juulil teraviljakasvatuse põllupäeva Jõgeva Katsekeskuses.
Õige ajastuse, sobivate tehniliste lahenduste ja pritsi õigete seadistustega saab taimekahjustajate tõrjel pritsimiskadusid vähendada vähemalt 40 protsenti, selgub Eesti Taimekasvatuse Instituudis Maaeluministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringust. Säästvam pritsimine aitab vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid tervise- ja keskkonnariske.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.